Euroopa looduskeskkonna raport: elurikkuse edulugu ikka liiga väike

Kõige lähemale oleme seatud eesmärgini jõudnud loodusdirektiivi liikidega, kus 2020. aasta eesmärkidest on puudu vaid 2%, loodusdirektiivi elupaikade oas on eesmärk täitmata veel 12% ulatuses ja lindude osas 20%. Eesti looduse elurikkuse seisund on Euroopa keskmisest parem.

Kõige suurem hulk soodsa seisundi saavutamise takistusi on seotud põllumajandusega, olulisteks põhjusteks on ka linnastumise ja puhkamisega seotud mõjud ning kolmas suurim mõjutaja on metsandus. Lisaks on oluline ka reostus, millest kõige suurem osa, ca pool, pärineb põllumajandusest. Oluline probleem kogu Euroopa vaatest on ka illegaalne linnujaht.

Raportis antakse hinnang lindude, kaitstavate elupaikade ja kaitsealuste liikide osas. Linnudirektiivi aruanne näitab väikest halvenemist: võrreldes eelmise, 2013. aastal ilmunud aruandega, on 5% rohkem selliseid pesitsejate liike, kelle seisund on hea, samas 7% rohkem on neid, kelle seisund on kesine või halb. Loodusdirektiivi elupaikade ja liikide olukord on pisut parem, elupaikadest 1% seisund on halvenenud ja 4% paranenud, liikidest on 4% rohkem heas ja 3% rohkem kesises ja halvas seisundis.

Aruanne näitab selgelt Natura 2000 võrgustiku olulist rolli. Paranemist näitavad eeskätt need liigid ja elupaigad, millest jääb Natura 2000 aladele rohkem kui kolmveerand nende kogupindalast või populatsioonist. Elupaikadest on kõige rohkem halvas seisundis pool-looduslikud rohumaad ja metsaelupaigad.

Eestis on elurikkuse tendentsid suures plaanis samad, mis Euroopas, kuigi meie elupaikade ja liikide seisund on Euroopa keskmisest parem. Ka meil on kõige halvemas seisus metsad, pärandniidud ja ka sood. Kõige sagedasemate põhjustena toob aruanne Eesti kohta välja eelkõige kuivenduse - nii põllumajandus- kui metsanduskuivenduse, raied ning rohumaade majandamise lakkamise, aga ka koosluste liigilise koosseisu muutumise, põllumajandusreostuse ning veekogude muutumise. Eesti kohta käivad andmed näitavad, et elupaikadest on soodsas seisundis 57%, ebapiisavas 37% ja halvas seisundis 7%. Eestis elavatest liikidest on soodsas seisundis 56%, 27% on ebapiisav, halb 10% ja 7% liikide seisund on teadmata.

„Raporti tulemuste põhjal võib järeldada, et Eesti on oma taastamistegevustega õigel teel. Meil on fookuses pärandkooslused, ehk rohumaad, mis püsivad liigirikkana vaid inimese ja looduse koostöös ning juba kümme aastat on kestnud aktiivne soode taastamine,“ ütles Keskkonnaministeeriumi eluslooduse asekantsler Marku Lamp. „Jätkame ka metsa kaitse alla võtmisega.“

Euroopa Liidus tervikuna on minimaalselt 215 000 km2 elupaiku, mille seisundit tuleb taastamistegevustega parandada ja vähemalt 11 000 km2 selliseid alasid, kus tuleb elupaik tuleb taastada.