Koroonaaja kasvunumbrid toidutööstustele rikkust majja ei toonud

Toidutootjate tootmismahud kasvasid esimesel poolaastal 3,1%, kuid müügitulu edenes vaid 0,5%. See viitab sellele, et hinnad alanesid ja tarbijad hakkasid eelistama odavamat kaupa.

Valdkondade lõikes said tänavu esimesel poolaastal suurima löögi kala- ja juurviljatööstuse kasumid, samuti valmistoidutootjad.

Koroonakvartalis kasvas müügitulu ainult õli- (53%) ja lihatööstuses (2%). Selle põhjuseks on ostupaanika, kus varuti kauasäilivaid ja sügavkülmas säilitatavaid toidukaupu.

Atria juht Olle Horm tõdes, et veebruaris-märtsis ka lihatootjaid tabanud tarbimisbuum on nüüdseks selgelt raugenud ja ostmine näitab pigem langust. Samas kimbutavad lihatootjaid mitmed uued probleemid.

Lisaks koroonakriisile mõjutab lihatootjaid sigade Aafrika katk, mis on sealiha hinda märkimisväärselt tõstnud. Kuna Hiina on maailma üks suuremaid sealiha importijaid, siis on turul kujunenud olukord, kus “Hiina teeb hinna”.

Endiselt viskleb Hormi sõnul agoonias aga horeca (hotellid, restoranid, catering – toim) sektor, mille mõju on ettevõtjatele osaliselt veel teadmata – Hormi sõnul on Euroopa külmlaod veise sisefileest pungil, väärttükkide nõudlus väheneneb ja seega ettevõtjate tulemused kannatavad.

Survet on tunda ka kasumlikkuse poole pealt. Horm selgitas, et viimastel aastatel on üha enam moodi läinud jaekettide private label ehk omamärgitooted, mille turuosakaal on tõusnud juba 10,7%ni. Seitse aastat tagasi jäi see üksnes 5,3% juurde.

Horm märkis, et kui jaeketid tellivad oma brändinimega tooteid, võimaldab see kuludelt kokku hoida ning see omakorda survestab lihatootjaid.

Valio Eesti tegevdirektor Maido Solovjov ütles, et koroonakriis piimatootmist ei mõjuta. Küll aga maadleb sektor endiselt madala kasumlikkusega ning tunda annab ennast ka tööjõukriis. Tema sõnul ei leia koroona ajal töötuks jäänud inimesed teed piimasektorisse.

Solovjovi sõnul suurenes koroonakriisi ajal küll piimatoodete müük, ent nüüdseks on pigem näha ostujõu nõrgenemist.

Mõnevõrra teistsuguste väljakutsetega seisab silmitsi pagaritööstus. Leiburi juht Asso Lankots ütles, et pagaritööstuse üks probleeme on praegu see, et riigid suurendavad oma toidutagavarasid, mis omakorda tähendab, et toidunisu hind on tõusmas.

See on küll hea uudis teraviljakasvatajatele, ent mitte pagaritööstustele, jätkas ta. Eriti valusa hoobi võib see Lankotsi sõnul anda just väikestele pagariäridele, kes ei suuda endale pikaajaliselt head hinda kindlustada. Sealjuures on tähelepanuväärne, et Eestis on umbes 190 pagariäri, kellest valdav enamik on mikroettevõtted.

Potisepp tõdes, et ettevõtjad on investeeringute tegemisel pigem ettevaatlikud.

„Investeeringuid materiaalsesse põhivarasse on küll tehtud, kuid ettevõtted on väga ettevaatlikud ja majandusprognoosidest lähtuvalt suuri riske võtta ei julge, mida omakorda võimendab kasumimarginaalide vähenemine juba tänavu esimesel poolaastal,“ ütles Potisepp.

„Järgmiste aastate investeeringuvajadus on aga kõrge, sest tööstustele rakenduvad nõuded Euroopa Liidu roheleppest Green Deal ja Talust Taldrikule strateegiast lähtuvalt.“

Toiduainetööstuse eksportmaht on kasvanud 7 kuuga 8%, kuid arvestades asjaolu, et see näitaja sisaldab ka hinnatõusu komponenti, on soovid tegelikkusest kindlasti suuremad.