Puidutöösturist sai Maaülikooli aasta vilistlane

Eestlased on olnud maarahvas, lühikest aega ka suusarahvas. Eestlased on laulurahvas, täna võib-olla ka rallirahvas. Ent eestlased on kindlasti metsarahvas – nii alustas Maaülikooli aastapäevaaktusel aasta vilistlase laureaati tutvustades oma sõnavõttu Eesti Maaülikooli Vilistlaskogu juhatuse liige Marko Kass.

„Kui ühe rahva jaoks on mets sajandeid elukohaks, jätab see oma jälje tema iseloomule ja harjumustele pikaks ajaks. Kuid metsarahvas ei saa olla kampaania korras, kord kuus kaasikus komberdades ega internetis laiates, nii et laastud lendavad. Kas siis tõesti metsarahvast on saanud metslane? Kas ei tundu arulage kisada taevani, et männikud ja haavikud raiutakse lagedaks? Ollakse kui puuga pähe saanud ja üksteisele öeldakse inetusi: mine õige metsa oma jutuga, sa oled natuke metsa poole, sa ei näe üldse puude taga metsa. Vägisi jääb mulje, et mitte Eesti metsandust, vaid meie arutelukultuuri, on tabanud üheaegselt juuremädanik, lehemädanik ja kohati ka tüvemädanik,“ rääkis Kass. „Selle peale ei oska muud öelda, kui puud metsas ei kasvagi kõik ühesugused, nõnda ka inimesed. Mõistmatuks jääb, miks lehemehed omalt poolt hagu juurde annavad? Pealkirjad kisendavad appi, hüüdes: nõmmikutest saab harvik, männikutest hõrendik! Suure suuga ristitakse isegi istandikud ümber lagendikeks. Aga nagu vanarahvas teab - küll lööja mees puu leiab - kuigi meie teadlased on korduvalt selgitanud, teinud n-ö puust ja punaseks, aga nemad ikka jagavad oma puid ja maid.“

Marko Kass kutsus üles jääma mõistlikuks metsarahvaks ning saama ka arutelukultuurirahvaks ning tutuvustas aasta vilistlast järgmiselt: „Lubage ma räägin teile ühest meie vilistlasest. Mehest, kes on hoopis teisest puust. Ta on lõpetanud Eesti Põllumajandusülikooli 1991. aastal. Kaks aastat pärast ülikooli lõpetamist asutas ta ettevõtte, mis kasvas välja isa väikesest firmast. Ettevõtte, mis tänaseks on kasvanud ja arenenud Eesti üheks suurimaks tööstusettevõtteks, millel on ühtekokku 34 tütar- ja sidusettevõtet ning mis annab tööd rohkem kui tuhandele inimesele Eestis, Lätis, Soomes, Norras, Rootsis, Prantsusmaal ja Suurbritannias. Aasta vilistlase laureaat on ka ühiskondlikult aktiivne, sektori esindusorganisatsiooni juhatuse liige ja panustab ka mujale. Ta on ühiskonnas tuntud ja lugupeetud, kelle arvamust erialaselt arvestatakse ja peetakse sellest lugu. Ta on aktiivselt panustanud Eesti Maaülikooli arengusse, pakkudes üliõpilastele praktikavõimalusi ja lõputööde teemasid. Tiheda töögraafiku kõrvalt on mitmed tema kolleegid leidnud aega osaleda külalislektorina ülikooli loengutes ja märkimisväärne hulk meie lõpetajad on leidnud võimaluse end teostada tema ettevõttes. Suur tänu talle selle panuse eest,“ tutvustas Marko Kass tänavust aasta vilistlast, kelleks on metsamajandusinsener ja ettevõtja, Lemeks ASi juhatuse esimees Jüri Külvik.

Jüri Külvik oli tunnustust vastu võttes pigem tagasihoidlik ja mainis lühidalt, et tegu on tema jaoks üllatusega. „Igal juhul ma tänan Maaülikooli tunnustuse ja usalduse eest,“ sõnas ta.

Külvik kommenteeris ka lühidalt metsanduse ümber toimuvat. „Me just arutasime Eesti Metsa- ja Puidutööstuse liidus seda, et selles väljakujunenud situatsioonis, kus me täna oleme, on niisuguseid valveteadlasi ja universaalteadlasi ning igasugu leheveergude arvamusliidreid päris palju. Ja tegelikult sobiks metsasektorit juhtima tunduvalt paremini inimene, kes tegelikult ei ole metsandusliku haridusega, sest metsandusliku haridusega inimest ei häiri mitte see, et ettevõttel võib halvasti minna või investeeringutel võib halvasti minna, vaid see, et mitmed väljaütlemised sügavalt solvavad kunagisi professorid, kellest siiamaani peetakse lugu.“