Valminud on Põllumajandustehnika konkurentsiraport

Valdkonna kvartaliraport põhineb maksu- ja tolliameti poolt kogutud ja avaldatud ettevõtete 2018.-2020. aasta kvartalipõhistele äriandmetele, äriregistri ja statistikaameti infole ning ettevõtjate hulgas läbi viidud küsitlustele. Raportisse on kaasatud ettevõtted, mille aastane müügitulu ületab vaatlusaluses ajavahemikus 70 000 euro piiri.

Teraviljasektoris sügisel teravilja hind hoopis tõusis. Ega koroona põllumajandust väga ei mõjutanud: midagi otseselt kinni ei pandud ja toitu on ikka vaja toota. Ja sellega koos jäi koroona mõju alt välja ka põllumajandustehnika müük. See sõltub ikka sellest, kuid hästi või halvasti läheb põllumehel.

Kui me räägime teraviljasektorist, siis teravilja hind ei kõikunud. Nüüd on see isegi tõusnud. Otseselt tehnikaäris ei ole küll igapäevaselt tunda, et huvi tehnika vastu väiksem oleks. Mina esindan rohkem haakeriistade müüki ning mul puudub otsene info traktori- ja kombainiturul toimuva kohta, aga ma arvan, et siin turul koroona kuigivõrd mõjunud pole.

Ilmselt ongi põllumajandussektor üks vähesesid, mida koroona pole eriti mõjutanud. Koroona seos võib olla muidugi abitööjõu kättesaadavuses ja liikumises. See oli häiritud ja töölõikudes, kus on palju käsitööd, oli tõsiseid probleeme. Seda me teame ju kõik.

Nii palju kui meie oma klientidelt kuuleme, siis kindlasti mitte halvemaks kui eelmine kevad. Või kindlasti mitte halvem kui viimased kevaded keskmiselt on olnud. Kui teravilja hind veel tõuseb või samal tasemel püsib, siis võib järgmine kevad paremgi tulla.

Nende markide müük, mida meie esindame, on nüüd isegi veidi tõusutrendis. See muidugi ei tähenda, et kogu turul oleks tõus, aga ma ei usu ka, et tehnika müük oleks kuidagi väga häiritud.

Eks see turg on üsna paigas. Suured tegijad kuuluvad Euroopa suurtesse kontsernidesse, sellest tulenevalt on siin olnud ka vangerdusi suurte markidega. Eesti ise on tegelikult nii väike turg, et tehastele meeldiks seda vaadata koos Skandinaavia või Balti riikidega.

Tegelikult on see täna juba nii läinud, kui vaadata John Deere´i või CLAASi. Väga paljud ongi terves Baltikumis esindatud. Neid marke, mis on ainult Eestis, jääb mingil ajal veel vähemaks. Eesti turg on täna pisut liiga väike. Kui esindada ainult ühte, kahte või kolme marki, siis ongi raske, sest tehnika käive on väike, aga hooldusmeeskondi ja varuosade ladusid tuleb ikka üleval pidada.

Lihtsalt, ühe-kahe margiga ei suuda keegi oma personali ära toita.

Esiteks, eestlane ostab väga kallist, tipptasemel tehnikat. Selle varustus sisaldab asju, mida eurooplane ei taha ega julge osta, ei usalda, ei pea (veel) vajalikuks, uus on võõras. Eestlane on alati väga edumeelne. Teiseks, tehnikat vahetatakse Eestis umbes iga viie aasta tagant, tihti sagedamini. Meie ettevõtted on suhteliselt suured ja masinaid koormatakse väga palju. Kohati ei kesta tehnika viit aastatki - laguneb ära ja tuleb uus osta. Ühe masinaga tehakse nii palju tööd, et see laguneb kätte ära.

Vanas Euroopas peetakse tehnikat kuni kümme aastat. Meil on nii, et traktorid ja kombainid on viis aastat, veidi peale selle, aga enamus haakeriistasid on kuni viis aastat. Eriti kõik see, mis puutub kokku mullaga, vajab kiiremini välja vahetamist. Taimekaitsepritsi võib kasutada ka kümme aastat. Külvikud, mullaharimismasinad, niidukid, pressid – need on läbi viie aastaga, sest kasutussurve on nii suur.

Muutus, et enam ei uuendata rauda ja tehnilisi lahendusi, vaid tarkvaralisi lahendusi, algas viis aastat tagasi ja käib praegu täistuuridel. Täna on masinamüüjad hädas sellega, et igal aastal tuleb nii palju uusi tarkvarasid ja –lahedusi ning seetõttu tuleb oma inimesed ka pidevalt välja õpetada.

Samuti on palju muutusi olnud igal viimasel aastal taimekaitses. Keskkonnanõuded lähevad järjest karmimaks ja taimekaitsevahendid muutuvad ise järjest keskkonnasõbralikumaks. See tähendab, et töid tuleb teha veel õigeaegsemalt ja veel täpsemalt. Aga ka väetise külv ja väetistega kokku puutuv on viimastel aastatel läbinud suuri muutusi. Järgmistel aastatel lisandub siia veel päris palju tarkvaralisi lahendusi ja need kõik on seotud keskkonnanõuetega.

Üks valdkond on teravilja külv ja teraviljakülvikud. Seemned on läinud järjest paremaks ja võimekamaks. Iga tera on omaette isiksus ja võimeline andma meeletult suurt saaki. Külvi juures nähakse lähiaastatel suurt vaeva, et külvata veel vähem, aga veel täpsemalt. Selles mõttes, et igal teral oleks oma kasvuruum. Ka Eestis on tänapäeval saagikus pidevalt tõusnud. Seega on sordipotentsiaal koguaeg tõusutrendis. Aga seda saab ainult siis ära kasutada, kui veel täpsemalt külvata. Juba aastaid ei räägita kilodest, vaid idanevatest teradest ruutmeetrile. See on see koht, kus teravilja külvitehnika on pidevas muutuses ja kogu aeg otsitakse uusi lahendusi.

Traktorid teevad muidugi oma võidukäiku – seal on kasutusmugavus, kuna tööjõudu on järjest vähem, siis peab see üks masinamees, kes kalli traktori peal istub, tegema pikki päevi ja olema väga efektiivne. Ja see pärast on ka traktor muudetud tarkvarapommiks.

Enamus uuendusi ongi tarkvaralised. Tehniline areng tegi oma hüppe ära ja nüüd tahetakse metallile võimalikult palju tarkust külge pookida.