Kohtumine maaelulaenude jagajatega tekitas ainult rohkem küsimusi

Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon soovib saada selgust nii KredExi kui ka Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu eraldatud erakorraliste laenude ja käenduste kriteeriumite kohta ning pöördub sellega seoses valitsuse poole palvega korrastada meetmetega jätkamisel esitatavaid tingimusi.

Komisjoni esimees Katri Raik ütles, et komisjon on kuulanud ära nii riigikontrolöri kui ka õiguskantsleri vastavasisulised ülevaated, milles ilmnes hulk küsitavusi. "Komisjonile on käinud selgitusi jagamas ka maaeluminister ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhid, kuid nende vastused tekitasid komisjoni liikmetes aina uusi küsimusi," rääkis Raik. "Seepärast peame vajalikuks teha valitsusele ettepanek enne laenumeetmetega jätkamist ühtlustada ja täpsustada kriteeriume."

Raiki sõnul on ebaselged laenude andmise eesmärgid ja ka tingimused, mille alusel otsuseid tehti. "Otsustusprotsess on kohati olnud läbipaistmatu, puuduvad ühtselt kehtestatud tingimused, samuti ei ole esitatud põhjendusi, kui taotlused on jäänud rahuldamata," rääkis Raik. "Kõik see loob eeldused korruptsiooniks ja riigi raha väärkasutuseks."

Komisjoni aseesimees Marek Jürgenson märkis, et koroonaviirusest tingitud raskustega toimetulekuks vajavad ettevõtjad riigi abi, kuid kriisimeetmed peavad olema fokuseeritud neile, kes tõesti on praeguses kriisis kannatada saanud.

Valitsus otsustas 8. detsembril, et järgmisel aastal jätkatakse KredExi ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse ettevõtjatele suunatud kriisimeetmetega.

Riigikontroll on oma auditites olnud kriitiline ja leidnud puudusi nii KredExi kui ka MESi kriisimeetmete senise rakendamise puhul. MESi tegevuse kohta kriisilaenude andmisel tegi märgukirja maaeluministeeriumile ka õiguskantsler.