Sealihatootmine on omadega kahvlis ja olen suhteliselt kindel, et Euroopa Liit hakkab paari aasta pärast tegelema ülejääva mahuga ja tootmist vähendama, märgib Atria Eesti tegevdirektor Olle Horm.
- Atria Eesti tegevdirektor Olle Horm Foto: Hendrik Osula
Olle Horm rääkis teisipäeval toimunud Toiduliidu korraldatud pressikonverentsil "Sealiha on hea liha", et Euroopa Liit toodab aastas 24 miljardit kilo sealiha, millest Eesti osakaal on vaid 0,2 protsenti. "Ehk praktiliselt mitte midagi. Aga Euroopa Liidu puhul on raju see, et liit toodab küll 24 miljardit kilo, kuid ise tarbib 20. Toimub ületootmine, mille tõttu liigub igal aastal 4 miljardit kilo Hiina poole," selgitas Horm.
Seotud lood
Järgmisel aastal tähistab Nõo Lihatööstus oma 30. tegutsemisaastat. Ettevõte sai loodud 1992. aastal Nõo kolhoosi vorstitsehhi ruumides ning esimeseks tooteks oli legendaarne Nõo rulaad, mida valmistati toona 100 kilo päevas. Nüüdseks kuulub Nõo portfelli üle 400 lihatoote, mida on Nõo Lihatööstuse nõukogu esimehe Simmo Kruustüki sõnul väga palju, kuid tegemata ju ka jätta ei saa ning tootearendus käib pidevalt täiskäigul edasi.
Hiljuti Baltikumis juhti vahetanud Soome lihatootja HKSCani tulemused on siinmail kahetised: kanalihal ja poolfabrikaatidel läheb hästi, sealihaga on üle-euroopalise ületootmise tõttu jälle kehvemini.
Eesti toiduainetööstuse sektori käekäiku tutvustaval pressikonverentsil nentisid tootjad, et tootmiseks vajalike sisendite nagu kütus, elekter, teravili ja pakendite hinnad tõusevad ning ka tööjõukulud suurenevad. Samas on jäänud toodangu maht eelmise aasta tasemele, kuid ettevõtete kasumid kahanenud kolmandiku võrra.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?