Tänavu on tuvastatud 96 lendorava asustatud elupaika, millest 14 on uued. Keskkonnaagentuuri ja Keskkonnaameti andmetel on kokku registrisse kantud lendorava leiukohti Eestis 162, elutegevust on sel aastal tuvastatud 96 kohas.
- Lendorav. Foto: Rainar Kurbel
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna juhtivspetsialist Uudo Timmi sõnul on vaatamata uutele leiukohtadele asustatud kohtade arv jäänud eelmise aasta tasemele, mil elupaiku tuvastati 97. „See tähendab, et sel aastal me osadest möödunud aastal asustatud leiukohtadest lendoravate tegevusjälgi ei leidnud. Võimalik, et nendes kohtades võisid lendoravad langeda metsnugiste või händkakkude saagiks, kes pikalt maas püsinud sügava lumevaiba alt ei saanud oma põhitoitu (pisinärilisi) kuigi hästi kätte ning keskendusid rohkem puuvõrades liikuvale toidule sh lendoravatele. Sarnaselt lendoravatele kasutavad ka nugised ja kakud metsamaastikus eelkõige vanemaid metsi, nii kasvab seal oluliselt kiskja ja saaklooma kohtumise tõenäosus,“ selgitas Timm. 2020. aastal tuvastati 76 lendorava elupaika.
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?