Märtsis, kolm nädalat pärast sõja algust, hakkasid Venemaale kehtestatud sanktsioonid meie põllumeest tugevalt rõhuma. Eelnevalt oli juba rakendunud ka ekspordikeeld Venemaa väetistele, mis mõistagi tõstis selle hinda mürinal. Teiseks valukohaks põllumehele sai loomasööt, selle hind ja kättesaadavus. Kuidas on olukord oktoobris?
- OÜ Artiston juhatuse liige Margo Klaasmägi. Foto: Rahel Lepp
Järgneb intervjuu OÜ Artiston juhatuse liikme Margo Klaasmägiga.
Märtsikuus oli mureks väetise saadavus, kuna maagaas väetise peamise toorainena oli jõudnud hinnani 300 €/MWh, ja sellise hinnaga ei ole mõeldav väetist toota, arvas Klaasmägi kevadel ja nägi ette, et väetis muutub veel kallimaks ja defitsiitsemaks.
Gaasi hind ju võrreldes märtsikuuga veelgi kasvanud. Kui kallis on väetis nüüd ja kuidas on lood saadavusega? Kas olete väetist ka varunud, hirmus, et läheb veel kallimaks?
Väetise hind on püsinud enam-vähem samal tasemel võrrelduna kevadise tasemega ja peamine probleem ongi pigem saadavuses. Väetise tootjate jaoks on maagaasi hind kõrge ja gaasi saadavus probleemiks ning ilmselt ei julgeta nii kallist väetis ka lattu toota, sest sellele ei pruugi ostjat leida.
Seotud lood
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.