Päikesepargiga energiatootmine võib anda maaomanikele olulise sissetuleku, kuid nende rajamist pärsib liitumislepingute pikk menetlusaeg, kõneldi konverentsil Põllumajanduse äriplaan 2023.
- Vasakult: Meelika Sander-Sõrmus, Alo Allik, Magno Kure. Foto: Oleg Hartsenko
Tänapäevased päikesepargid ei sega ka traditsioonilist põllumajandust, kõneles konverentsil Vestman Energia roheinvesteeringute portfelli juht ja analüütik Alo Allik. Tehniliselt on olemas võimalus integreerida omavahel energiatootmist, näiteks päikeseparki ja põllumajandust. Selleks jäetakse energiat tootvate paneelide vahele piisavalt laiad vahed, kus saab tegeleda maaharimisega. Allik lisas, et Euroopas on see trend järjest rohkem levinud. Samuti on tegemist ajutiste ehitistega, vajadusel saab paneele ära viia ja mõnel pool Euroopas käsitletaksegi päikeseparke kui ajutisi ehitisi.
Seotud lood
Äripäeva Infopank on valmis saanud Põllumajanduse aastaraporti, mis näitab sektoris olulisi liikumisi ja prognoosib järgmist poolaastat. Septembri keskel küsitleti raporti raames põllumajandusvaldkonna juhtidelt, millised on nende ootused ja väljavaated järgmisele poolele aastale. Kokku osales küsitluses 131 juhti.
Toidutööstuse Matsimoka juhatuse liige ja ühe omaniku Jan Inno sõnul on ettevõtte jaoks praegu põhiküsimus, kas osa tarbitavast elektrist, mida makstakse börsihinna järgi, läheb ka universaalteenuse alla.
Eesti majaomanikud ja ettevõtted tegid 2020. aastal päikeseenergia valdkonnas julge sammu edasi - ainuüksi Eesti Energia rajas klientidele ligi 300 päikeseelektrijaama koguvõimsusega 8 MW.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.