• 17.04.23, 09:54

Raport: väikseim keskkonnajälg on Kirde- ja Põhja-Eesti elanikel

Eesti elaniku keskmine keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiiri 3,8 korda, kuid erineb oluliselt sõltuvalt inimese elukohast ja sissetulekust, selgub Arenguseire Keskuse raportist “Eesti inimeste keskkonnajälg sotsiaalsete gruppide ja piirkonna lõikes”.
Madalama sissetulekuga inimesed kasutavad rohkem ahikütet, mis paiskab õhku rohkem peenosakesi.
  • Madalama sissetulekuga inimesed kasutavad rohkem ahikütet, mis paiskab õhku rohkem peenosakesi. Foto: Pixabay
Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits tõi välja, et peamine erinevus Eesti inimeste keskkonnajälje suuruses tekib elukoha küttelahenduse ja liikuvusega seoses. “Madalama sissetulekuga inimesed kasutavad rohkem ahikütet, mis paiskab õhku rohkem peenosakesi. Jõukuse kasvades väheneb üldiselt kütte keskkonnajälg, kuid suureneb liikuvusega kaasnev keskkonnamõju,” tõi Piirits välja.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 17.03.25, 14:40
Kuidas kaitsta oma põldu umbrohtude eest teadlikult ja ennetavalt?
Umbrohtude resistentsuse teemat hakkas Bayer Baltimaades põhjalikumalt uurima aastal 2017 ning sellest alates on analüüsitud 146 proovi, millest 83 protsendil tuvastati resistentsus. Baltikumis on kõige teravam probleem Leedus, kus on resistentsus tuvastatud juba viiel umbrohul. Kasvamas on see mure Lätis ning Bayeri agronoomid Tõnu Kastepõld ja Madis Kaljura nendivad, et valvel tasub olla ka Eestis.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele