Raport: roheinvesteeringud toovad Eestile suure majandusliku tulu
Eesti tulevane majandusedu sõltub rohetehnoloogiate arendamisest, kuid Eesti roheinvesteeringute maht on praegu ligi kaks korda väiksem kui peaks, leiab Arenguseire Keskus värskes raportis “Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis”.
Roheinvesteeringud toovad Eestile suure majandusliku tulu. Foto: Pexels
SEI Tallinn on leidnud, et kliimaneutraalse Eestini jõudmine eeldab investeeringuid kogumahus 17,5 miljardit eurot aastaks 2050. Iga-aastaseks investeerimisvajaduseks on seega hinnatud umbes 4% SKP-st, kuid praegune roheinvesteeringute tase Eestis on umbes poole väiksem – 2% SKP-st.
„Kas Eesti majandus veab rohepöörde välja? Minu arvates veame küll, aga selle asja juures on veel üks tegur – kuidas muuta meie rahva mõttemalle rohepöörde vaates,“ arutles Kütuseturu Aastakonverentsil LHV panga majandusanalüütik Kristo Aab.
Inimkonnal tuleb tahes-tahtmata kohaneda kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemisega. Ausalt tuleb rääkida meie ees seisvatest valikutest, kirjutab Eesti Maaülikooli maamajandusökonoomika professor Rando Värnik.
Võrreldes Euroopa teiste põllumeestega majandavad Eesti tootjad juba täna vastutustundlikult ja keskkonnasäästlikult. Euroopa Liidu kliimapakett ja kestliku rahastuse eesmärgid hakkavad siiski mõjutama ka Eesti põllumajandustootjaid.
Ühel hetkel läheb CO2 hind nii suureks, et tootmisettevõtted lihtsalt lõpetavad oma tegevuse ära, näiteks panid Euroopas eelmisel aastal end kinni väetisetehased. Väetisi me varsti enam ei saa, prognoosis Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Rohepööre või rohepöörasus?“ arutelul.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.