Vaata, mida sai näha sellesuvistel Baltic Agro põlluseminaridel

Baltic Agro korraldas sellel aastal neli põlluseminari. Hooaja esimene põllupäev toimus mai viimasel päeval ja viis meid Pärnumaale ettevõttesse Tori Agro OÜ. Vaatluse alla võeti 4 kultuuri: taliraps, hernes, talioder ning talinisu. Tootjad said tutvuda mitmete erinevate sortidega. Talirapsi põllul olid kõrvuti kaks sorti: DK Expansion ja LG Auckland.

DK Expansion on hiline kõrge saagikusega kõrgekasvuline hübriid, millel on väga hea talvekindlus. Sort on aktiivse sügisese kasvuga, tänu millele on sobilikum hilisem külviaeg. Kevadine areng on kiire. Rlm7 geen tagab topeltkaitse fomoosi vastu ning lisaks on Dekalbi sortidele iseloomulik väga hea vastupidavus põuatingimustes. 2020. aastal oli see Nordic Seedi Baltikumi katsete saagikaim sort.

LG Auckland on kõrgekasvuline saagikas hübriidsort, mis on näidanud suurepäraseid tulemusi Taani, Poola ja Kesk-Euroopa katsetes. Kiire arenguga nii sügisel kui ka kevadel, tänu millele sobib hästi augusti teise poole külviks (kuni 25. augustini). Lisaks on Auckland väga hea talvekindlusega. Varajane õitseja ja kesk-varane valmija. Sort on vastupidav fomoosile (Rlm7) ja naeri-kollaviirusele (TuYV).

Ka Tori Agro põllul oli näha nende kahe sordi veidi erinev õitsemise aeg. Põllupäeval oli LG Auckland õitsemisega jõudnud kaugemale kui DK Expansion.

Talirapsi põllul arutleti ka veidi kahjurite teemal. Viimastel aastatel on tänu rapsi kasvupinna suurenemisele ning soodsatele levikutingimustele üha enam hakanud levima varre-peitkärsakas, kes ka sel aastal on põldudel tugevat kahju põhjustanud. Tuleb tõdeda, et seire rapsipõldudel muutub järjest olulisemaks. Kärsakad hakkavad kevadel liikuma juba siis, kui mullatemperatuur pole veel +10 kraadigi. Seega on oluline kevadel varakult juba kollased liimpüünised üles panna, et hinnata kahjurite arvukust ning vajadusel kontaktse insektitsiidiga esimene kahjurite surve maha suruda. Hiljem on võimalik juba ühildada hiilamardikate ja varre-peitkärsakate tõrje süsteemse insektitsiidiga.

Ka herne põllul sai tõdetud, et käesoleval aastal on kahjurite arvukus kõrge. Hernekärsakas on sõltuvalt piirkonnast tärkavat põldhernest tugevalt kahjustanud. Õnneks on hernekärsaka tõrjeks võimalused olemas ning nii nagu rapsi kahjurite puhul, on ikkagi kõige olulisem põldude seire. Kuna hernekärsakas on aktiivne just päikselisel ajal, siis on tema tõrje efektiivseim päevasel ajal ning sellisel juhul tuleb valida preparaat, mida on lubatud päevasel ajal kasutada.

Herne põllul oli umbrohutõrje tehtud tärkamisjärgse lahendusega Corum 1,25 l/ha. Corum sisaldab kahte toimeainet – imasamoks ning bentasoon. Corumi paagisegusse tuleb efektiivse tõrjetulemuse saavutamiseks alati lisada märgaja Dash. Corum on efektiivne paljude laialeheliste umbrohtude tõrjel: harilik hiirekõrv, verev iminõges, põldsinep, vesihein, pärsia mailane, põld-litterhein, valge hanemalts, roomav madar, harilik kesalill, põld-konnatatar, harilik kirbutatar. Vaadeldaval põllul oli näha, et peale tõrjet oli alles jäänud põldkannike, kuid selle puhul on teada, et Corumil mõju puudub. Põldkannikese tõrjeks sobib hästi toimeaine pendimetaliin, mida leidub näiteks herbitsiidis Stomp CS.

Taliodra põllul oli meil võimalus näha hübriidsorti 'SY Maliboo'. Sort oli hästi talvitunud ning põld ühtlane. Eestis on veel hübriidteraviljade kasvatamine tagasihoidlik, kuid Põhja-Euroopas on hübriidodra sordid tänu oma suurele saagipotentsiaalile väga populaarsed. Lisaks loetakse eeliseks võimalust saak varakult koristada ning läbi selle taliraps õigeaegselt maha külvata. Syngenta hübriidsortide eelis on kiire algareng, tänu millele suudavad taimed mitmeid probleemseid umbrohtusid alarindesse suruda ning varase võrsumisega kasutatakse maksimaalselt kasvuruumi ja toitaineid.

Taliodra põllul tehti juttu ka ripslasest, kelle arvukus on selliste kuumade kasvuperioodide puhul väga kõrge. Ripslaste kahjustus avaldub tühjaks imetud pähikutes ja kõlujates terades. Tugeva kahjustuse puhul võivad terad jääda üldse välja arenemata. Ripslaste tõrjekriteeriumiks on nende esinemine 20–30% (50)% võrsetel.

Põllupäeval sai kahel kõrvuti põllul võrrelda varajast talinisu sorti 'KWS Ahoi' ja hilisemat sorti 'Informer'. 'KWS Ahoi' on hea stressitaluvusega, pigem madalapoolne sort. 'Informer' on hea lamandumiskindlusega peatüübiline sort. Selle sordi saagipotentsiaal on väga kõrge ning ettevõttes Erki Plamus FIE tehtud 2022. a. katsetulemuste põhjal oli kõige saagikam ja kõige parema tulukusega sort.

Nisu põldudel oli herbitsiidilahenduseks valitud Rexade 440, mis on mõeldud nii kõrreliste kui ka kaheiduleheliste umbrohtude tõrjeks. Toodet on lubatud kasutada kuni teise kõrresõlme moodustumiseni (BBBCH 23-32). Sisuliselt on tegemist juba tuntud herbitsiidi Tombo WG edasiarendusega, milles üks Tombo WG toimeainetest, aminopüraliid, on asendatud uue toimeainega metüülhalauksifeen (Arylex Active). Tõrjespekter on väga lai, tõrjudes efektiivselt nii probleemseid kõrrelisi umbrohtusid (rukki-kastehein, tuulekaer jne) kui ka põhilisi kaheidulehelisi umbrohtusid (kare kõrvik, roomav madar, kesalill, iminõges, hiirekõrv jne).

Teine seminar toimus 1. juunil Jõgevamaal. Külastasime kolme ettevõtte – Härjanurme OÜ, Perevara AS ja Saarevälja OÜ – põlde. Üks päeva väga oluline teema oli kasulikud mikroorganismid ja nende kasutamise mõju mulla tervisele ning põllukultuuride saagikusele ja kvaliteedile.

Ettevõttes Perevara AS rajati 2019. aasta kevadel katse, kus poolele talinisu põllule pritsiti BioSpektrum. Pärast talinisu koristust pritsiti kõrrepõllu BioSpektrumit saanud osa üle BioSplitoga. Sellist skeemi on rakendatud igal katseaastal.

BioSpektrumis sisalduvad bakterid ja seened aitavad parandada mikro- ja makrotoitainete omastamist. Mulla koostises ei ole kõik elemendid taimedele koheselt kättesaadavad. Mikroorganismid osalevad mineralisatsiooni protsessis, näiteks eritavad tootes sisalduvad bakterid mulda sekreete, mis aitavad olulisi toiteelemente taimedele mullast omastatavaks muuta.

Bacilluse perekonna baktereid kasutatakse erinevates bioloogilistes toodetes kõige sagedamini. Selle bakterirühma peamisteks eelisteks on nende lihtne kasvatamine ja võime moodustada keskkonnamõjudele ääretult vastupidavaid struktuure. Tänu sellele on tooted tehnoloogilise töötlemise suhtes vähem nõudlikud.

BioSpektrum sisaldab ka mükoriisaseeni, mis loovad taime juurega sümbioosi ning toimivad justkui juure pikendustena. Tänu sellele on taim võimeline sügavamatest mullakihtidest efektiivsemalt toitaineid ja vett omastama. Mükoriisaseened toodavad ka glükoproteiin-globuliini, mis ühendab väikesed mullaosakesed suuremateks agregaatideks, parandades seeläbi mullastruktuuri. Lisaks kaitsevad tootes sisalduvad bakterid ja mükoriisaseened taimi ka kahjulike patogeenide rünnakute eest.

BioSplito on bioloogiline toode, mis koosneb taimejäänuseid lagundavatest mikroorganismidest ja nende poolt sünteesitud ensüümidest. Soovitame kasutada kohe pärast eelkultuuri koristamist eraldi, koos glüfosaadiga või talirapsi mullaherbitsiidiga. Tänu põhu paremale lagunemisele paraneb mulla struktuur ning füüsikalised ja bioloogilised omadused. Muld rikastub taimedele kättesaadavate toiteelementidega ning väheneb toksiinide ja hallituse tekke risk.

Tegime katsepõllul ka Yara Megalabis SOLVITA analüüsi, mille tulemusena oli mulla tervise indeks ja orgaanilise süsiniku näitaja töödeldud osal parem kui töötlemata osal. Tegemist on väga aeglaselt muutuvate näitajatega. Toetades mulda ja seal elavaid kasulikke mikroorganisme järjepidevalt, on võimalik koristada kõrgem ja kvaliteetsem saak ning tagada taimedele parem vastupidavus ebasoodsatele kasvutingimustele.

Kolmas seminar toimus Ida-Virumaal 06.06.2023, külastasime ettevõtte Sigwar OÜ põlde. Kuna kevad-suvised ilmad olid kõikjal väga heitlikud ja paagisegud väga karmid, siis rääkisime võimalustest, kuidas oma põldudel stressist tingitud kahju ennetada ning vajadusel ka ravida.

Stressi on võimalik ennetada, kasutades looduslikku biostimulaatorit Phylgreen 1,0 l/ha. Väga oluline on pritsimine teha 1-7 päeva enne stressi algust. Toime kestab 10-14 päeva ja kõige tugevam on mõju 2-6 päeva pärast pritsimist. Toode on valmistatud Iirimaa looderannikult värskelt koristatud pruunvetikast Ascophyllum nodosum. See liik kasvab ookeani külmades rannikuvetes küllaltki ekstreemsetes tõusu ja mõõna tingimustes. Seetõttu sünteesib Ascophyllum nodosum teiste vetikaliikidega võrreldes rohkem mitmesuguseid aktiivaineid, mis aitavad äärmuslikes ja muutlikes tingimustes (näiteks suvel mõõna ajal kuivus ja kuumus; tõusu ajal külm vesi) elus püsida.

Kui taimik on negatiivsetest ilmastikuoludest stressis või pritsimistöödest kahjustunud, soovitame taimi turgutada ning stressi leevendada kasutades vabade aminohapete segu Delfan Plus 1,0 l/ha. Kui lisada ennetavalt Delfan Plus paagisegusse kasvuregulaatorite või herbitsiididega, võib kasutada normi 0,5 l/ha. Vabad aminohapped stimuleerivad taimede ainevahetust ning aitavad vältida pritsimistöödest ja ilmastikutingimustest tingitud kasvuseisakut ja soodustavad taimede arengut.

Põllupäeva toimumise ajaks olid taliodras ja talirapsis juba kõik pritsimistööd tehtud. Talinisu ootas veel lipulehe fungitsiidi. Vaatamata olematutele niiskustingimustele ja kevadistele öökülmadele on sellel aastal siiski kõik haigused (jahukaste, DTR, helelaiksus, võrklaiksus, äärislaiksus) põllul olemas ja nende ennetamine, tõrjumine väga oluline.

Lisaks haiguste ennetamisele ja pidurdamisele on paljud fungitsiidid ka rohendava mõjuga aidates põua tingimustes taimi kauem rohelisena hoida. Taanis, Flakenbergi katsekeskuses, tehtud katsete põhjal on väga hästi välja tulnud, et fungitsiidi kasutamisega on saagikus kõrgem ja rohelise lehe indeks on võrdne relatiivse saagikusega.

Viimane põlluseminar toimus 8. juunil Pärnumaal, 2021 aasta Viljelusvõistluse võitja Urmet Kaldeni juures ettevõttes Akkerlac OÜ. Peatusime taliodra, -nisu, põldherne ja talirapsi põllul. Väga suur rõhk oli taimede tervisel, toitumisel ning taimede vastupanuvõimel keskkonnast tulenevale stressile.

Kaks aastat tagasi Viljelusvõistlusel võidu toonud põllul (taliraps Atora 5,7 t/ha) kasvas sel aastal talinisu Informer ning kevadel teostas Baltic Agro sellel põllul ka muldade skanneerimise, mis loodetavasti aitab tulevikus veelgi kõrgemaid tippe püüda. Muldade kaardistamise süsteem Soiloptix andis vastuse, et seda põldu lubjata pole tarvis (pH = 6,7 ja kaltsium = 2688 ppm).

Põhitoitainetest fosfori sisaldus mullas on väga kõrge. Kuigi vask ja tsink mullas on normis, siis väga kõrge fosfori tase pärsib nende kahe elemendi omastamist. Kolmas nisule vajalik mikroelement mangaan on mullas väga madal. Sellise info põhjal ei tasu ootama jääda puudustunnuste ilmnemist, vaid kindlasti soovitame neid mikroelemente anda taliviljale juba sügisel. Mangaan parandab talvekindlust ning koos vasega soodustab taimede võrsumist, tsink aitab kaasa juurestiku arengule. Kevadel tasub kindlasti pritsimist korrata, sest mangaan parandab ka taimede stressitaluvust, tsingi puudus lipulehe faasis kärbib proteiinisisaldust, vase puudusel jääb terade arv pähikus tagasihoidlikuks.

Teine oluline element talvekindluse parandamiseks on kaalium, mille kogus mullas oli keskmisel tasemel, aga mille omastamine oli pärsitud. Seda põhjustab kõrge magneesiumi sisaldus mullas. Sügisel on parim aeg lehekaudseks kaaliumi andmiseks vahetult enne püsivate külmade saabumist. See suurendab taimekudedes suhkrute ja süsivesikute sisaldust, mis omakorda parandab talvekindlust. Kaaliumi lehekaudne pritsimine on kindlasti asjakohane ka kevadel, eriti aga taoliste põuaste aastatega. Mullas oli väävli tase väga madal, seega soovitame sügiseks valida sellisel põllul kompleksväetis, milles on olemas ka väävel, samas vältima peaks magneesiumi mullakaudset kasutamist. Kevadised lämmastiku ringid peaksid samuti olema koos väävliga. C.E.C näit on väga hea, mis viitab asjaolule, et muld suudab sinna antud toitained ka kinni pidada. Samuti on seentel, bakterite ja vihmaussidel selles mullas hea elada.

On aastaid, kus taliodra põllud on üle Eesti väga ilusad, aga koristamisel selgub tõsiasi, et põhumass on viis pluss, saagikus valmistab pettumuse. Seda tingib põud tera loomise ajal, talioder reageerib väga hästi ilmastikust tingitud stressile. Akkerlac OÜ taliodra põllul rääkisime pikemalt sellest, kuidas ennetada stressi negatiivset mõju saagikusele.

27. mail sai sellel põllul pritsitud stressi ennetamise eesmärgil toode Phylgreen 1,0 l/ha , millest oli juttu ka Ida-Virumaa seminari juures. Arvestades asjaolu, et Phylgreeni pritsimise kõige õigem aeg on 2-6 päeva enne stressiperioodi algust ja mõju kestab 10-14 päeva, sai pritsimine tehtud ideaalsel ajal. Viis päeva pärast pritsimist käis üle veel öökülm ning seminari päeval oli näha korralikku kuivastressi. Phylgreen on vedelekstrakt, mis on saadud õrna ekstraheerimise käigus madalal temperatuuril. Sobib kokku suurema osa leheväetiste ja taimekaitsevahenditega ning on 100% lahustuv. Sisaldab kõiki merevetika tähtsamaid looduslikke ja taimedele kasulikke ühendeid nagu vitamiinid, antioksüdandid, mikro- ja makrotoitained, aminohapped ja mannitool. Need aitavad tõsta taimede vastupidavust abiootilisele stressile.

Talirapsi pritsimiseks soovitame Phylgreen´i koos boori ja molübdeeniga. Juba talvel pritseskeemide koostamisel võiks planeerida üheks boori andmise ringiks Phylgreen B Mo. Boori soovitame kevadel talirapsile anda mitmes jaos ning nii on võimalus valida, kas antud toode pritsida ära taimede äratamiseks turgutamise ringis, koos herbitsiidiga või paagisegus kasvuregulaatoriga – kuhu pritseringi näitab ilmateade stressi tekitavat ilmastikku.

Phylgreeni positiivne mõju on tõestatud mitmes põldkatses. 2021. aastal Viljandimaal võrreldi talirapsi peal toodet Tradebor Mo ja Phylgreen B Mo. Õige pea pärast pritsimist algas põud ja sellele lisandusid kõrged temperatuurid. Phylgreen B Mo´d saanud põllu pool andis 430 kg enamsaaki hektarilt.

Boor mõjutab talirapsi kõtrade moodustumist ja seemnete arvu kõtrades ning suurendab seemnete õlisisaldust. Phylgreen B Mo koostises olevad suhkruühendid, eriti mannitol, aitavad viia boori erinevatesse taimeosadesse ka põuatingimustes.

Talinisu põllul 'Informer' oli ühele osale pritsitud uus toode Vixeran. See on mikroorganismidel põhinev lämmastiku fiksaator, mis sisaldab unikaalset Azotobacter salinestris tüve CECT 9690, mis on eriti efektiivne lämmastiku sidumiseks taimede lehtede ja juurte kaudu. Oluline on asjaolu, et see suudab tagada taimede kasvu, saagikuse ja saagi kvaliteedi ka stressitingimustes. Vixeran ei ole mitte ainult looduslik lämmastikuallikas, vaid see toetab ka taime füsioloogiat, sest see bakteritüvi indutseerib metaboolselt aktiivsete ainete moodustumist, mis aitavad taimedele ebasoodsaid kasvutingimusi paremini üle elada.

Teise kasuliku omadusena parandab see mulla võimet toitaineid kinni hoida nii, et lämmastikukaod on väiksemad. Vixeran sobib väga hästi Eesti kliimasse, sest kui tingimused bakteri arenguks on ebasoodsad nt sagedad öökülmad sel kevadel, siis on tal võimalus transformeeruda puhkeolekus tsüstiks. See võimaldab bakteritel oodata soodsamaid arengutingimusi ning taluda paremini ebasoodsaid välistingimuste mõjusid. Niipea, kui tingimused muutuvad taas soodsaks, paljunevad bakterid edasi.

Suur aitäh kõigile osalejatele ja kohtumiseni uutel seminaridel.

Annika Täkker, Helina Märtmann, Kertrud Peensalu

Baltic Agro AS