Regulaarseid künnimeistrivõistluseid on Eestis peetud alates 1965. aastast. „Tehnika on aastate jooksul muutunud ja välja on kujunenud traditsioon, et ühel päeval küntakse kõrrepõldu ja teisel päeval rohumaa kamarat. Tavaatradele on lisandunud pöördadrad ning võistlusel saab osaleda ka vabaklassis tootmispõldudel kasutatavate suurte atradega,“ selgitas võistluse tausta Eesti Künniseltsi juhatuse liige Margus Ameerikas.
Seotud lood
23. septembril Olustvere põldudel peetud 8. rahvusvahelised koolinoorte künnivõistlused võitis Jaagup Kask, teise koha pälvis Andres Tamm ning kolmanda koha Kristjan Raamat.
Lisatud Kaspar Järvala kommentaar!
WPO (Maailma künniorganisatsioon) peasekretär Anna Marie McHugh kinnitas, et 2023. aastal toimub künni MM Lätis Kuldiga lähedal.
Kolmkümmend aastat tagasi, 29. märtsil 1990 sai alguse Eesti Künniseltsi tegevus. Toona oli üheks asutajaks selleaegse Jõgeva ATK tehnikajuht Arvi Tammel.
Sel sügisel on künnihuvilistel võimalus näha kolme künnivõistlust. Kaks neist toimuvad Eestis ja üks Lätis.
Umbrohtude resistentsuse teemat hakkas Bayer Baltimaades põhjalikumalt uurima aastal 2017 ning sellest alates on analüüsitud 146 proovi, millest 83 protsendil tuvastati resistentsus. Baltikumis on kõige teravam probleem Leedus, kus on resistentsus tuvastatud juba viiel umbrohul. Kasvamas on see mure Lätis ning Bayeri agronoomid Tõnu Kastepõld ja Madis Kaljura nendivad, et valvel tasub olla ka Eestis.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele