Margus Venelaine: Scandagra on 30 aastat seisnud põllumeeste ja Eesti toidutootmise eest

Veel 1996. aastal, ajal mil erastamisagentuuri kaudu osteti esimene söödatehas, tuli toonasel tegevjuhil Sõnumilehe ajakirjanikule eraldi mainida, et sööta kavatsetakse toota eesti viljast. See ei olnud toona sugugi iseenesestmõistetav, sest Eesti ei suutnud ennast 90-ndate alguses viljaga isevarustada. Võrreldes taasiseseisvumisjärgse kümnendiga on viljasaak Eestis nüüdseks kasvanud kolm korda ja oma roll on selles teekonnas kindlasti olnud ka Scandagral.

Kui näiteks 20-nda sajandi alguses peeti suurlinnade tulevikuprobleemiks hobusesõnniku kuhjumist, siis on ka huvitav võrrelda toonaseid arusaamu edasisest arengust tänapäeva tegelikkusega. Läbiv joon algusaegade arenguplaanides on universaalsete agrotsentrumite ehk teeninduskeskuste teke, kust siis põllumees saab kõik vajaliku ning realiseerib sinna ka oma toodangu. Nii ei ole läinud. Kontsentratsioon põllumajanduses, avatud turg ja meie põllumeeste majanduslik tugevus on olukorda kiirelt muutnud ja palju nende nn „tsentrumite“ funktsioonidest on põllumeestel ammu omas majas olemas.

Areng on toonud ka keerukuse. Algusaegade taimekaitse sortiment oli lühike ja lihtne, müügiesindaja müüs kaupa otse kaubikust. Saagitonne oli vähe ja eksporti samuti. Talivilja osakaal oli väga väike, intensiivset harimist nõudvat rapsi praktiliselt polnud, piimatoodang lehma kohta 3 korda madalam kui tänapäeval, vili müüdi põhiliselt siseturul ja tururiskide maandamisele börsil ei mõeldud. Suurenenud efektiivsus on tulnud eelkõige läbi põllumeeste investeeringute, turu avanemise, teadmiste arengu ja spetsialiseerumise.

Oma kindel roll arengu toetamises on olnud ja on edaspidi ka Scandagral. Mida me siis lühidalt kokku võttes teeme, et anda oma osa lisaväärtust Eesti põllumajandusele? Eelkõige me koondame mahte efektiivsuse ehk kokkuvõttes soodsama hinna saavutamiseks nii sisendite hankijatelt, käitlejatelt, transportijatelt kui vilja ostjatelt. Ja need mahud ei piirdu Eestiga – Scandagra töötab ühtsena kogu Baltikumi põllumajandusturul. Teiseks me maandame riske – see puudutab nii sisendite ja vilju hindu kui keerukaid tarnelepinguid ja kvaliteediküsimusi. Väga oluline on ka kogu põllumajandussektori riski koondamine põllumajandusele finantseerimiseks nii omanike-investorite kui krediidiasutuste poolt. Saaki saab siiski ju vaid korra aastas ja kulud tuleb teha pikalt ette. Kolmandana tooksin välja neutraalse ja kulusid optimeeriva nõuande tänapäeva iseloomustavas erinevate tootmissisendite valiku rägastikus.

Mida soovida juubilarile 30-nda juubeli puhul? Sündisime huvitavasse ja kiiresti muutuvasse aega. Maailm avanes, just oli tulnud oma kroon, hinnad tõusid aastaga 10 korda, vene väed olid veel Eestis. Ometi võeti julgelt ette, oldi töökad, optimistlikud ja tunti rõõmu väikeste edusammude üle. Soovin seda sama energiat ning 90-ndate vaimu ka tänasele Scandagrale, meie klientidele ja partneritele, kogu Scandagra kogukonnale. Tehtud on palju, kuid täna on tuleviku esimene päev – elagu Scandagra!