2023. aasta kujunes ilmastiku poolest isepäiseks ja vastuoluliseks, pakkudes nii üleujutusi kui põuda, nii vihmasadusid kui päikesepaistet ja eriliselt pikka klimaatilist suve. Kokkuvõtte möödunud aasta ilmast teeb Keskkonnaagentuuri ilmavaatluste osakonna peaspetsialist Tanel Kallis.
- Põuane suve algus oli taimekasvatajatele keeruline. Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Kui kalendriaasta 2023 oli globaalselt kõige soojem mõõteajaloos, siis siinkandis jäi aasta selles mõttes natuke tagasihoidlikumaks. Keskmine õhutemperatuur oli Eestis 7,2 °C, mis ületab normi 0,8 kraadiga, kuid jagab alates 1922. aastast 6.– 9. kohta. Seevastu jagus meile Eesti keskmisena 2001,1 tundi päikest – 171 ja pool tundi normist rohkem. Talv jätkus kalendriaastal 2023 sajuselt ja soojemapoolselt. Jaanuaris oli Eesti keskmine sajuhulk 67 mm ehk 137% normist (norm 49 mm). Alates 1922. aastast on jaanuar veel sajusem olnud vaid üheksal aastal. Seejuures tulid need sademed jaanuarikuus taevast alla nii lume, lörtsi kui ka vihma kujul. Kuu keskpaigaks oli lund jäänud kõigest üksikutesse kohtadesse, kuid kuu teises pooles jagus lumikatet siiski enamikule Eesti mandriosast. see jäi püsima ka kogu veebruarikuu vältel, ainsa erandina Eesti lääneosa, kus olid märksa heitlikumad lumeolud. Tartu maratoni ajal veebruari teises pooles tegi suusaentusiastidele rõõmu 12–34 cm lumikate.
Seotud lood
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.