Tuntud seakasvataja äri tüürib pankroti poole

Öeldakse, et seal, kui on kaks eestlast, on vähemalt kolm arvamust. Siiski, ühe teema puhul oleme kõik ühel meelel: kõik me tahame, et elu siin Maarjamaal muutuks paremaks. Et me ei peaks nii kergekäeliselt sulgema koole, haiglaid ja tuletõrjedepoosid. Et meil jätkuks raha nii lastetoetusteks kui pensioniteks. Ning et jaguks kõike seda, mida Exceli tabelisse kirjutada ei saa: jaguks naeratusi, jaguks mõistmist ja hoolivust, jaguks koostööd – nii alustas tänavust Seakasvatuse sügisseminari Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) tegevjuht Anu Hellenurme.

Euroopa Komisjonil on käsil Loomade heaolu direktiivi läbivaatamine ning sellega seoses on esile kerkinud arutelud loomade puurides/aedikutes pidamisest EL-s.

Saja aasta täitumist Eesti seakasvatajate Seltsi asutamisest tähistatakse teemakohase konverentsiga täna, 29. märtsil. Kuigi seltsi ajalugu on Eesti mõistes pikk ja tulemuslik olnud, siis viimaste aastate majanduskriisid on pannud seakasvatajad keerulistesse olukordadesse, leiab Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) juhatuse esimees Anu Hellenurme.

Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu kohtub täna, 17. juunil maaeluministri ja ministeeriumi ametnikega Kisla seafarmis, et arutada sektori murekohti ja eelseisvaid ülesandeid. Tootmiskulude kiire tõus on suureks väljakutseks kodumaise seakasvatuse jätkusuutlikkusele.

Umbrohtude resistentsuse teemat hakkas Bayer Baltimaades põhjalikumalt uurima aastal 2017 ning sellest alates on analüüsitud 146 proovi, millest 83 protsendil tuvastati resistentsus. Baltikumis on kõige teravam probleem Leedus, kus on resistentsus tuvastatud juba viiel umbrohul. Kasvamas on see mure Lätis ning Bayeri agronoomid Tõnu Kastepõld ja Madis Kaljura nendivad, et valvel tasub olla ka Eestis.