Komisjon: Kuidas muuta Euroopa Liit 2050. aastaks kliimaneutraalseks?

Kui ühest küljest avaldavad ettevõtete ja organisatsioonide käekäigule mõju erinevad kliimamuutuste tõttu sagenevad ilmastikunähtused, siis teisalt tähendab ka süsinikuneutraalsuse poole püüdlemine osapooltele seniolematuid väljakutseid. Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder kinnitab, et väiksem keskkonnajälg tagab laenu võtmisel paremad tingimused ning on konkurentsieeliseks koostööpartnerite leidmisel.

Eesti Maaülikooli metsateadlaste osalusel maailma tunnustatuimas teadusajakirjas Nature ilmunud artiklis leiti, et metsade kaitse, taastamine ja säästlik majandamine suurendavad süsiniku sidumist, mis aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele.

Peatselt hakkavad Eesti ametkonnad usinalt tööle, et meid informeerida Euroopa Komisjoni uuest metsaseire määrusest ning algatatakse Eesti tagasiside koostamine, mis kulmineerub riigi seisukohtade kinnitamisega Riigikogus. Kas meie ametnikel ja poliitikutel jätkub riigimehelikkust ja julgust sedavõrd rumalale ja üle ääre ajavale bürokraatiale öelda ´EI!´ - püstitab küsimuse Keskühistu Eramets TÜ tegevjuht Priit Põllumäe.

Maailmas, kus on konkurents toidu kasvatamiseks sobivate alade, veevarude või elamisväärse keskkonna pärast, ei ole väikeriigil ja rahval lihtne. Kuid just sellise maailma poole liigume me kiiresti, ütleb kliimaministri uus nõunik, bioloog ja Tartu Ülikooli taastava ökoloogia professor Aveliina Helm.

Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.