Kõik uued maksud ja maksutõusud ning energiakandjate kasvavad hinnad jõuavad toiduainete lõpphinda. Tarbija aga ei suuda enam uusi hinnatõuse vastu võtta, ütles Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp 15. veebruaril Riigikogus oluliselt tähtsa riikliku küsimuse „Eesti majanduslanguses. Mida teha?“ arutelul.
- Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp. Foto: Liis Treimann
„Toiduainete hinnad on tõusnud viimase kahe aastaga ca 40% eelkõige sisendhindade kiire tõusu tõttu nagu tooraine ja energia. Tarbijate kindlustunne on madal, inimesed on mures oma sissetulekute ja kasvavate kulude pärast,“ ütles Potisepp. „Toidutööstus on üks energiamahukamaid sektoreid. Toiduainete lõpphind kujuneb ahelas tootja, tööstus, kaubanduse juurdehindlus ja käibemaks. Kui teised Euroopa riigid toetavad oma ettevõtteid energiahindu leevendades või toetusi makstes, siis Eestis kipub see olema pigem vastupidi ja uppuja päästmine on tema enda asi – Eesti ettevõtetele kehtestatakse Euroopa Liidu miinimumnõuetest suuremaid kohustusi, mis eeldavad suuri investeeringuid, ja flirditakse uute täiendavate maksudega, mis kõik tõstavad toiduainete lõpphinda, vähendavad Eesti toiduainete ostmist ja seavad seeläbi ohtu Eesti toiduainetööstuste konkurentsivõime.“
Seotud lood
Toidukaupade hinna jaotuses tarneahelas on kasvanud kaubanduse osakaal, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.