Halduskohtu 1. aprilli 2024 määrusega nr 3-24-941 on haneliste letaalse heidutuse teostamisele seatud Eesti Ornitoloogiaühingu kaebuse põhjal esialgne õiguskaitse.
- Ornitoloogid peatasid taas haneliste heidutusjahi. Foto: Julia-Maria Linna
Keskkonnaameti 15.03.2024 korraldusega nr 1-3/24/86 otsustati lubada 2024. aasta kahjude vältimise eesmärgil suur-laukhanele, valgepõsk-laglele ja kanada laglele pidada jahti Harjumaal, Lääne-Virumaal, Ida-Virumaal, Jõgevamaal, Põlvamaal ja Tartumaal. Kokku oli lubatud küttida 750 suur-laukhane ja 800 valgepõsk-lagle, kanada lagle võis küttida piiramatult.
Seotud lood
Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsuvad põllumehi üles hanekahjudest teada andma, sest siis on võimalik tulevikus hanekahjusid paremini ohjata.
Kliimaministeerium plaanib jahieeskirja muudatusega keelata kopra aastaringse küttimise, muuta haneliste jahiaega ja võtta jahiulukite loetelust välja seitse ohustatud ja kahaneva arvukusega linnuliiki.
Riigikogu maaelukomisjon arutas koos keskkonnaametnike, looduskaitsjate ja põllumeeste esindajatega teraviljapõldude kaitsmist rändlindude suurte parvede eest, kes kevadel viljapõldudel maanduvad ja põllumeeste poolt serveeritud toitu maiustavad. Sellega tekitatakse toidutootjatele oluline kahju.
Keskkonnaameti tellitud uuringu eesmärk on saada teaduslikku teavet selle kohta, millised haneliste heidutamise viisid on Eesti tingimustes kõige tõhusamad. Edaspidi saab tõenduspõhiste teadmiste toel teha otsuseid, kuidas hoida ära suuri kahjusid põllumajandusele ning suunata hanelisi looduslikele toitumisaladele.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.