Venemaa ründas Mustal merel Ukraina viljalaeva

„Vajame avatud Musta merd, kus Venemaa ei otsusta viljaveo üle ja mitte mõnd uut kokkulepet, mis tooks järeleandmisi agressorile. Venemaa otsus taanduda Musta mere teraviljaalgatusest, Ukraina sadamate pommitamine ja viljasalvede hävitamine on märk sellest, et Venemaa ei hooli globaalsest toidukriisist ja kasutab relvana toidunappust,“ ütles president Karis rahvusvahelisel toidujulgeolekut puudutaval tippkohtumisel.

President Alar Karis tõstatas New Yorgis kohtumisel ÜRO peasekretäri António Guterresega Venemaa agressioonist tingitud teemad, eelkõige Ukraina viljaekspordiga seonduva ja samuti rõhutas, et tähelepanu vajab sanktsioonide all olevate Iraani droonide kasutamine agressorriigi poolt.

Ukraina üritab sel suvel tarnida nii palju teravilja kui võimalik, kasutades ära sõjalisi edusamme, mida ta on Mustal merel saavutanud, vahendas Reuters.

Ukraina valitsus kutsus eile, 12. veebruaril Poola valitsust üles võtma sealseid farmereid vastutusele selle eest, et nad peatasid Yahodyn-Dorohuski piiripunktis kolm viljaveoautot ning kallasid maha ukrainlaste viljalasti.

Umbrohtude resistentsuse teemat hakkas Bayer Baltimaades põhjalikumalt uurima aastal 2017 ning sellest alates on analüüsitud 146 proovi, millest 83 protsendil tuvastati resistentsus. Baltikumis on kõige teravam probleem Leedus, kus on resistentsus tuvastatud juba viiel umbrohul. Kasvamas on see mure Lätis ning Bayeri agronoomid Tõnu Kastepõld ja Madis Kaljura nendivad, et valvel tasub olla ka Eestis.