Kellest saab aasta tööstur 2024? Algas kandidaatide esitamine

Tööstusuudised tõstab eduka töösturi esile juba 7. korda.

“Eesti tööstusel on väga põnevad ajad. Seda mitte ainult seetõttu, et nii kohalik kui globaalne turg on pidevas muutuses, vaid ka seetõttu, et tööstus liigub väga selgelt jätkusuutlikku tööstuse rajal. Ühelt poolt on see väljakutse, sest on vaja leida aina rohkem energiatõhusaid lahendusi, teisalt aga on see suurepärane võimalus,“ räägib ABB Balti riikide ärijuht ja aasta töösturi žürii liige Jukka Patrikainen. ”Ehitades Eestis jätkusuutlikku tööstust, on see ainuke viis tagada, et Eesti tööstusel on ees sajandite pikkune tulevik ja seda meie kodumaa loodust hoidval viisil.“

Patrikaineni sõnul on oluline endale teadvustada, et tööstuse kasv ei tule ainult koduturu võimalustest, vaid Eestil tuleb vaadata piiri taha ning laiendada oma kliendiportfelli globaalsel turul. “See on võimalik vaid siis, kui Eesti tööstusettevõtted vastavad jätkusuutliku majanduse põhimõtetele ning meie tööstuse automatiseerituse, digitaliseerituse ja energiaefektiivsuse tase kasvab pidevalt. Selleks vajame tugevaid ja eestvedavaid tööstuse juhte. Eesti on nutikate juhtide poolest rikas riik. Mistõttu olemegi Äripäeva Tööstusuudistega taas seljad kokku pannud, et Eesti tööstusjuhte esile tõsta. See annab võimaluse omavahel häid mõtteid ning praktikaid vahetada, sest koos oleme tugevamad. ABB-s usume, et nutikad juhid teevad koostööd,” lisab ta.

“Igal sügisel, kui kätte jõuab aeg selgitada välja aasta tööstur, tahaks need read täita vaid heade sõnumitega. Oleme aastaid liikunud kriisist kriisi ja mitmeid väljakutseid seisavad siiski veel ees,“ sõnab Tööstusuudised.ee juht ja konkursi korraldaja Harro Puusild.

“Ehkki signaale majandusolukorra paranemisest juba tuleb, jagub endiselt ka probleeme. Kahtlemata paneb tööstusjuhte muretsema muutlik majanduskeskkond, aga ka energiaküsimus ja konkurentsivõime. Samas on siiski tunda, et tööstusjuhid teevad ikka oma tööd edasi ja just tööstussektor aitab Eesti majanduse taas kasvule,“ lisab Puusild.

Meil on aeg taas oma tööstusjuhte kiita ja valida välja see kõige silmapaistvam juht, kes julgeb avalikult terve sektori ja seega majanduse eest kõneleda, lisab korraldaja.

Võitja selgub žürii ning Tööstusuudised.ee ja Äripäeva lugejate häälte liitmisel (mõlemal on 50protsendiline osakaal). Oktoobris saavad lugejad tutvuda kõikide kandidaatidega, kelle hulgast valib žürii esikolmiku. Seejärel saavad lugejad esikolmikust valida oma lemmiku. Võitja selgub 19. novembril Viimsi Artiumis toimuval konverentsil „Tööstuse äriplaan 2025“.

Aasta töösturi konkursi eesmärk on tunnustada tööstusettevõtete juhte ja omanikke ning nende pingutusi oma ettevõtte ja sektori arendamisel. Kandidaadina saab esitada ettevõtte tegevjuhi, omaniku, juhatuse või nõukogu liikme.

Kandidaadi esitamisel tuleb põhjendada, miks just tema vääriks aasta töösturi tiitlit. Põhjendusse võib suhtuda loominguliselt, sest aasta töösturi tiitlivõidu võib tuua ka põnev või ootamatu tegu, mis tehaseseinte vahelt välja ei paista või millest teab vaid sisering, kuid mis samas vääriks kindlasti laiemat tähelepanu.

Samuti võib kandidaat tulla ettevõttest, mis on selle juhi töö tulemusel suutnud eksporti hüppeliselt kasvatada või läbi viinud olulisi ja suure mõjuga arendusprojekte. Kandidaat võib olla ka keegi, kes on panustanud sektori arengusse läbi investeeringute, laienemiste või tootearenduse. Kandidaat võib olla ka sektori silmapaistev eestkõneleja, kes julgeb tööstuse nimel sõna võtta ja tervet sektorit seeläbi kuuldavamaks muuta.

Kandidaadi esitamisel on oluline, et tema eriline tegu oleks tehtud viimase aasta jooksul ehk perioodil november 2023 – oktoober 2024. Konkursile ei saa esitada eelmise aasta võitjat, samuti ei saa konkursile esitada iseennast.

Konkursi žüriisse kuuluvad aasta tööstur 2023 ja Skeleton Technolgiese asutaja Taavi Madiberk, ABB Balti riikide juht Jukka Patrikainen, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts, EASi ja KredExi ühendasutuse juhatuse liige Sigrid Harjo, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.