Erametsaliit: kliimaminister ei suuda tagada metsaomanike õiglast kohtlemist

Vihmametsade kaitseks loodud direktiivi edasilükkamine Euroopas ei päästa veel pealtnäha vihmametsadega üldse mitte seotud ettevõtteid maailma teises otsas kohustusest koguda oma tarnijatelt kaupade kohta täiesti uut laadi infot.

Maaülikooli esitatud ettepanekuid kliimaseadusega seotud õigusaktide paketti suures osas arvesse ei võetud − kui metsandussektorilt oodatakse olulist panust, peaks seadustes olema ka selged juhised, kuidas seda saavutada, leidis Maaülikooli metsandus- ja inseneeria instituudi teadus- ja arenduskoostöö juht Marku Lamp.

Saates Mets ja majandus on seekord kõne all Kliimaministeeriumi eestvõttel planeeritavad muudatused metsanduses ja looduskaitses.

Kliimaministeerium tutvustas kooskõlastusringile saadetud looduskaitseseaduse ja metsaseaduse muudatuste paketti, mis tooksid metsandusse puupõllud, rohkem püsimetsandust ja lageraie keelu kaitsealadel. Kaitse all olevate alade pindala kasvab kuni 30% Eesti maismaast, kuid mitte rohkem.

Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?