Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põllumees: saak hea, aga kätte ei anna
Märjamaa teraviljakasvataja, agrofirma Orgita Põld juhatuse esimehe Sulev Mölderi sõnul on tänavune teraviljasaak olnud hea, märja ilma tõttu ei ole seni veel saak põllult koristamata jäänud.
"Koristamata ei ole midagi jäänud. Kõik mis külvasime, oleme põllult kätte saanud. Viljakoristuseks kasutame tänavu vaid kombaine," rääkis Mölder põhjendades, et märjal põllul muuga liikuda pole võimalik.
Sulev Möldri sõnul ei tee väike niiskus teraviljale suurt kahju, kuid on taimi, mis niiskust ei kannata.
"Näiteks kasvab oder märjal maal viletsalt. Meil on otra ligi 280 hektaril. Kuiva vilja loodame saada umbes 4,5 tonni hektari kohta, " rääkis põllumees.
Vaatamata niiskele kliimale olevat tänavune odrasaak mullusest parem.
"Kevadel oli meil liigniiskusega suured probleemid. Lõuna- Eestis oli kuivem.Põllul looduse vastu võidelda ei saa. Savisema pinnaga põldudel jõuab vesi vaid vaevalt ära kuivada, kui järgmine sahmakas juba tuleb," kirjeldas Mölder, lisades et liigvee ära juhtimiseks rajatakse põldudele kuivenduskraave.
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktori Mati Koppeli sõnul soodustas tänavune niiske kliima taimehaiguste lööbimist, kuid tavapäraselt madalamad temperatuurid takistas taimhaiguste kiiret arengut.
"Jõgeva SAI põldkatsetes vähendasid kasvuaegsed taimehaigused teraviljade saaki ca 10%. Sellise saagikao juures oli kasvuaegne fungitsiidide kasutamine majanduslikult tasuv," selgitas Mati
Tema sõnul esines tänavu tavaliselt rohkemjuuremädanikku, mida põhjustas tihedatest sadudest liigniiske muld.
Põllumajandus Uuringute Keskuse asedirektori Märt Nõgese sõnul loeb teravilja saagi hindamise puhul saak salves, mitte vili põllul. Tema hinnangul satuvad tänavu paljud põllumehed, kes pole veel vilja ära korjandus hätta. Liiga kauaks seisma jäänud teravilja kvaliteet langen ning toiduviljaks seda enam pidada ei saa.
Pikalt põllule korjamist ootama jäänud teravilja kimbutab hallitus.
Kuidas mõjutab saagi korjamise probleem leiva-saia hinda, loe 20. septembri Äripäevast.
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.
Enimloetud
4
Muutuvad ka Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorid ehk EMTAKid
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Muutuvad ka Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorid ehk EMTAKid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele