Ettevõtja Jaanus Marrandi ütles, et Venemaa sanktsioonide käes ägavaid Eesti ettevõtteid tuleb kindlasti abistada. Meetoditena tõi ta välja Euroopa Liidu toetusrahade ümbermängimise ning võimalikud laenude maksepuhkused.
Marrandi sõnas, et rahandusministri öeldu, nagu oleksid ettevõtted võtnud liiga suuri riske ning mänginud kõik Venemaa näol ühele kaardile, pole korrektne lähenemine. „Ettevõtjad pole rumalad, riske osatakse hinnata,“ ütles Marrandi ning lisas, et hoopis teine pilt avaneb siis, kui mängu tuleb poliitiline faktor. Sel juhul peaks riik tema hinnangul omalt poolt ettevõtjaid toetama.
„Kui ikkagi kõige taga on poliitilised otsused, siis ei saa riik küüniliselt käituda,“ oli Marrandi resoluutne. Ta lisas, et kui peaminister on varasemalt öelnud, et viige oma toodangut Euroopasse, siis tuleb arvestada sellega, et ka Euroopa turg on sanktsioonidest segamini paisatud.
Marrandi nägi võimalike lahendustena, kuidas hädas ettevõtteid aidata, Euroopa Liidu põllumajandustoetusrahade ümbervaatamist ning samuti võiksid pangad hädas ettevõtetele vastu tulla, andes näiteks laenudest maksepuhkuseid
Seotud lood
Estonia OÜ nõukogu esimehele Jaanus Marrandile jääb 2014. aasta meelde vastuolulisena.
Estover OÜ juhatuse liige Ago Teder rääkis, et neid tabas Vene turust ilma jäämine kaheksa kuu eest ning mingisuguseid lisamuutusi tänased Venemaa sanktsioonid neile kaasa ei toonud.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.