Eesti kalapüügiühistu, laiendab PRIA toetusega Audru külmhoonet, et luua võimalusi oma toodangu müümiseks Venemaa asemel Euroopasse, kirjutab Saarte Hääl.
“See investeering ei ole tehtud uisapäisa, vaid hakkasime seda planeerima juba mõni aeg tagasi, kui Venemaale müüa ei saanud,” ütles Eesti kalapüügiühistu juhatuse liige Mart Undrest.
2011. aastal valminud Eesti suurima, Audru külmhoone laiendamiseks eraldas PRIA hiljuti 532 000 eurot ühisinvesteeringutoetust, kokku läheb laiendus maksma umbes 750 000 eurot. Undresti sõnul laiendatakse külmhoone juurdeehitusega kala külmutamise, ladustamise ja töötlemise võimalusi. Näiteks saab külmhoone rümbamasinad, mis eemaldavad räimel pea, sisikonna ja saba.
“Kui inimesel on võimalik osta kala puhastatud kujul, siis ta seda ka teeb,” teadis Undrest. “See turuosa on kasvav ja rümpa kasutavad ka paljud tehased Euroopa Liidus,” lisas ta.
Eesti kalandussektor sai Undresti sõnul traditsioonilistelt turgudelt tormihoiatuse juba sügisel ning see raputas siinsed kalandusettevõtted mugavustsoonist välja ja pani mõtlema uute müügipaikade peale.
“Ja nüüd näitavad viimased sündmused, et muudmoodi ei olegi võimalik,” sõnas Undrest, kelle sõnul läks seni umbes kolmandik Eesti kalapüügiühistu toodangust Venemaa, Kasahstani ja Valgevene tolliliidu maadesse.
Ühistu liikmetele kuulub 48 protsenti Eesti ajaloolisest kilu ja 43 protsenti räime püügiõigusest Läänemerel. Sellele lisandub Pärnu rannakalurite iga-aastane räime väljapüük 5000–7000 tonni, millest neljandik töödeldakse ühistu külmhoones.
Raskustele vaatamata on kalatöötlejatel Mart Undresti hinnangul siiski natuke lihtsam kui piimatööstustel.
Seotud lood
Täna teatas maailma üks suuremaid lõhetootjaid Seafood Grieg oma blogis, et Norra lõhe hind võib suurenenud pakkumuse tõttu langeda.
AS Kihnu Kala sai Vene sanktsioonidest suurima põntsu, sest tarnis kogu sisseostetava räime ja kilu Venemaale ning Ukrainasse.
M.V.Wool AS peatas kõrge hinna tõttu koššer-kala ekspordi Iisraeli, ütles ettevõtte juht Mati Vetevool.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?