Täna teatas maailma üks suuremaid lõhetootjaid Seafood Grieg oma blogis, et Norra lõhe hind võib suurenenud pakkumuse tõttu langeda.
Teises kvartalis suurenes lõhe pakkumus maailmaturul 14% võrra. Kuigi ettevõtte hinnangul jäi nõudluse tase turul üldjoontes samaks, viis pakkumuse tõus hinnad turul alla.
Ettevõte põhjendab hinnalangust Venemaa kehtestatud vastusanktsioonidega, mille tõttu peavad norralased lõhet eksportima uutele turgudele ning oodata on ka kasumilangust.
Pikaajalisi perspektiive silmas pidades märkis ettevõte, et tõenäoliselt olukord turul üsna varsti normaliseerub, kuna need ettevõtted, kes varem ei eksportinud lõhet Venemaale, saavad seda nüüd teha. See omakorda tähendab, et eksport ülejäänud turgudele väheneb. Seega peaks tulevikus lõheturg taaskord tasakaalus olema.
Vetevool: kohmetuse hetk
ASi M.V.Wool juhataja Mati Vetevool selgitas, et lõhehinna langust peab nägema eeskätt kahest aspektist lähtuvalt. Esiteks on tooraine hinnalangus iga-aastane nähtus – juulist septembrini on lõhehind kõige odavam, kuna kalakasv on suur. Hinnad on kõige kõrgemad detsembris.
Seoses Venemaa kehtestatud sanktsioonidega on hinnalangusel ka teine pool. Nimelt hakkas Vetevoolu sõnul lõhehind langema juba kolm päeva pärast sanktsioonide kehtestamist, ent ta rõhutas veelkord, et hinnalanguse üks osa on kõrghooajast tingitud hinnalangus.
Vetevoolu teatel mängitakse tõenäoliselt lõheturg mingis osas ümber ning ilmselt hakkavad idanaabrid importima lõhet Tšiilist.
Vetevool ei osanud öelda, kui pikka aega võiks turuvahetus kesta. „Kindlasti võtab see aega, praegu on selline kohmetuse hetk,“ ütles ta.
Seotud lood
Eesti kalapüügiühistu, laiendab PRIA toetusega Audru külmhoonet, et luua võimalusi oma toodangu müümiseks Venemaa asemel Euroopasse, kirjutab Saarte Hääl.
AS Kihnu Kala sai Vene sanktsioonidest suurima põntsu, sest tarnis kogu sisseostetava räime ja kilu Venemaale ning Ukrainasse.
Kalatooteid müüva ettevõtte Eesti Traalpüügi Ühistu tegevjuhi Mauno Leppiku sõnul on Venemaa vastulöök väga suure mõjuga kõikidele ettevõtetele. „Ükski sanktsioon pole mitte kellelegi meeldiv. Ettevõtete elu see lihtsamaks ei tee,“ ütles ta.
ASi Hiiu Kalur juhatuse liige Urmas Reimann ütles, et iga ettevõte peab sanktsioonidega eeskätt ise hakkama saama.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?