AS Kihnu Kala sai Vene sanktsioonidest suurima põntsu, sest tarnis kogu sisseostetava räime ja kilu Venemaale ning Ukrainasse.
“Oleme 20 aastat müünud Venemaale ja Ukrainasse, sinna läheb sada protsenti meie toodangust,” ütles Kihnu Kala juhataja Sergei Kozlov. “Parimatel kuudel müüsime Venemaale tuhat tonni kilu. Aga Ukrainas on olukord nii kehv, et kevadel ei lubatud neil kala eest isegi ettemaksu teha.”
Ettevõtte Ukraina kaubanduspartner asub sõjatandril Luganski linnas.
Kozlovi sõnade kohaselt on praegu ladu küll tühi, ent oktoobri alguses peaks algama uus kala kokkuostuaeg.
“Kui turgu ei ole, ei osta me kokku ja kalalaevastik jääb lihtsalt seisma,” märkis Kozlov. “Otsime praegu palavikuliselt võimalust Venemaale müüa. Üks võimalus on teha seda Kasahstani kaudu, aga see on veel lahtine.”
Seotud lood
Täna teatas maailma üks suuremaid lõhetootjaid Seafood Grieg oma blogis, et Norra lõhe hind võib suurenenud pakkumuse tõttu langeda.
Eesti kalapüügiühistu, laiendab PRIA toetusega Audru külmhoonet, et luua võimalusi oma toodangu müümiseks Venemaa asemel Euroopasse, kirjutab Saarte Hääl.
Kalatooteid müüva ettevõtte Eesti Traalpüügi Ühistu tegevjuhi Mauno Leppiku sõnul on Venemaa vastulöök väga suure mõjuga kõikidele ettevõtetele. „Ükski sanktsioon pole mitte kellelegi meeldiv. Ettevõtete elu see lihtsamaks ei tee,“ ütles ta.
ASi Hiiu Kalur juhatuse liige Urmas Reimann ütles, et iga ettevõte peab sanktsioonidega eeskätt ise hakkama saama.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?