ASi Hiiu Kalur juhatuse liige Urmas Reimann ütles, et iga ettevõte peab sanktsioonidega eeskätt ise hakkama saama.
Reimanni sõnul peaks riik võimalikud abimeetodid läbi vaatama sektorite lõikes ning alles siis otsused langetama. „Kalameeste puhul aitaks seegi, kui mingi osa püütud kala ladustamist finantseeritakse,“ nentis Reimann. Sanktsioonid on kehtestatud 12 kuuks ning Reimanni sõnul on sel juhul võimalik püütud kala külmutada ning ladustada.
Merest püütakse enim kilu ning räime ja kuigi käimas on teavutuskampaania, mis soosib kodumaiste toodete tarbimist, see tema sõnul kalatoodete kohta ei käi. Nimelt eksporditakse väga suur osa toodangust ning isegi kui eestlased hakkaksid rohkem kalatooteid tarbima, ei avaldaks see märkimisväärset majanduslikku mõju.
Ta ütles ka, et kalandusettevõtetel tasuks mõelda nii alternatiivsetele turgudele kui ka uute kasutusalade juurutamisele, tuues näitena kalajahu tootmise.
Reimann uskus, et kui riigil on võimalik oma ettevõtteid abistada, siis seda ta ka teeb. „Pealegi oleme me ise selle tee valinud,“ ütles Reimann, kelle sõnul on tänavu 65 aastaseks saanud Hiiu Kalur näinud ka varem majanduslikut keerukaid aegu.
Seotud lood
Täna teatas maailma üks suuremaid lõhetootjaid Seafood Grieg oma blogis, et Norra lõhe hind võib suurenenud pakkumuse tõttu langeda.
AS Kihnu Kala sai Vene sanktsioonidest suurima põntsu, sest tarnis kogu sisseostetava räime ja kilu Venemaale ning Ukrainasse.
Estover OÜ juhatuse liige Ago Teder rääkis, et neid tabas Vene turust ilma jäämine kaheksa kuu eest ning mingisuguseid lisamuutusi tänased Venemaa sanktsioonid neile kaasa ei toonud.
Piimandusühistu E-piim juht Jaanus Muraka sõnul puudutavad Venemaa sanktsioonid mitte ainult sinna eksportinud ettevõtteid vaid kogu sektorit.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.