Valio: poepiima antibiootikumid ei jõua

Valio Eesti ASi Laeva Meierei tehase- ja tehnikadirektori Andrus Mölderi sõnul on tänapäeval piimaproovide võtt ja igapäevane pidev tootmisprotsessi kontroll, töö tavaline osa.

„Valio Laeva piimatööstuses on toorpiima kvaliteet igapäevase ülirange kontrolli all. Tooteid valmistame me kõrgete kvaliteedistandardite alusel ja kasutame selleks ainult Eesti toorpiima. Toorpiim jõuab Laeva Meiereisse 34 farmist, meie pikaajalisemad koostööpartnerid on näiteks Tartu Agro, Torma PÜ jpt. Meie tehas on tänapäevase tehnoloogiaga varustatud, alates piima vastuvõtust kuni toote valmimiseni, mis võimaldab tagada toodetele kõrge kvaliteedi. Personal, keda on keskmiselt 200 inimest, on pikaajalise kogemusega ja koolitatud,“  selgitas Mölder. „Mõlemad meie tootmised, Laeva Meierei ja Võrus asuv juustutööstus, on sertifitseeritud ISO 9001 ja 14001 alusel.“

Antibiootikumide jääke leiti 4 aastat tagasi

Valio Eesti ASi turundus- ja tootearendusdirektor Krista Kalbin meenutas, et selline juhus kus piimast on leitud antibiootikumide jääke, juhtus neil viimati 2010. aastal.

„Võime öelda, et oleme toorpiima kvaliteediprobleeme edukalt ennetanud. Kõik hakkab pihta farmist, kust soovime saada kvaliteetset piima. Meil on palgal konsulent Elle Must, kes on meie juures juba 1994. aastast tööl. Elle on saanud palju koolitusi nii Eestis, Soomes, kui Hollandis ja tal on ka pikk kogemus konsulendina. Elle aitab meie tootjaid, annab nõu kuidas sööta ja kuidas tagada õiged hügieeninõuded ning kuidas tuleb toimida looma ravimisperioodil. Lisaks tegeleb ta ka sellega, et antibiootikumid ja pidurdusained piima üldse ei satuks. Ravil olnud lehma toorpiima ei lüpsta kvaliteetse toorpiima hulka enne, kui ollakse kindlad, et see ei sisalda antibiootikumi jääke, vajadusel saavad tootjad piima kontrollida antibiootikumi testiga. Selleks anname me oma kulul suurematele tootjatele vastavad testid,“ ütles Kalbin. „Kui aga on tõesti juhtunud, et piimas ongi antibiootikumijäägid, siis seda piima me vastu ei võta ja tootja ise peab leidma võimaluse piima utiliseerimiseks. Sellist piima ei tohi anda ka loomadele söödaks. Samuti saadame piima tagasi siis, kui piimal on väga tugev kõrvalmaitse, sest selge on see, et sellest me toodet teha ei saa. Maitsevigadega toorpiima oleme saatnud ka Ilmatsalu Biogaasijaama, kes seda ka oma toormena kasutada saab.“

Valio Laeva Meierei kvalteedijuhi Reliia Käro sõnul on see väga suur kulu tootjale, kui ta saadab tehasesse ebakvaliteetse piima.

„Antibiootikume ja pidurdusained ei tohi piimas esineda. Kui lehma on ravitud antibiootikumidega, siis tavaliselt 3-5 päeva ei tohi piima üldpiima hulka lüpsta, kuna piimas võib esineda veel antibiootikumide jääke. Jääkide olemasolu kestus peale ravi lõppu sõltub palju ravimist, ravimi kogusest ja ka looma ainevahetusest. Kui on kahtlus, kas peale looma ravi võib piima lüpsta nõuetele vastava piima hulka, siis tehakse kohapeal enne vastav test,“ rääkis Käro.

Autojuht teeb piimale esimesed testid

„Meie omalt poolt oleme muidugi taganud kogu turvalise tootmistsükli.  Piimaautol töötaval autojuhil tuleb üksiti kanda ka esmased laborandi tööülesanded – ta hindab piima organoleptilisi omadusi ja kontrollib piima temperatuuri. Kui auto jõuab tehasesse, siis võetakse auto sektsioonidest toorpiimaproovid, milles kontrollime esmalt pidurdusainete sisaldust ja organoleptikat. Kui esmane kiirtest näitab negatiivset tulemust antibiootikumidele ja temperatuur vastab nõueteke, siis võtame piima vastu. Kui test näitab aga positiivset tulemust, siis teeme kordustesti, kui see näitab  samuti positiivset tulemust, siis piima autolt maha ei võeta, see pumbatakse tagavaraautosse. Samal ajal kui piim tagavaraautol ootab teeme pika proovi, Delvotesti, mis kestab 3 tundi. Samal ajal võtab koheselt farmiga ühendust ka meie konsulent, kes asub asja uurima ja koostab tegevuskava.“

Nõuetele vastav piim võetakse piimatankidesse vastu aga enne kui hakatakse sellest piimast toodet tootma, tehakse veelkord igast toorpiima tanki segupartiist pikk antibiootikumide määramise test. „Ehk siis enne, kui hakkame toodet tootma, teeme toorpiimale 2 analüüsi antibiootikumide sisalduse määramiseks (kiirtest ja pikk test), kontrollime piima temperatuuri laudas, autolt maha laadides ja vastuvõtu tankis, hindame piima organoleptilisi näitajaid, määrame kindlaks piima rasvasisalduse ja happesuse. Kui kõik vastab kvaliteedinõuetele, alles siis saame piima võtta kasutusele tootmiseks. Nii saab tarbija olla kindel toote puhtuses ja kõrges kvaliteedis,“ täpsustas Käro. „Muidugi teeme me ka antibiootikumi sisalduse kontrolli valmistootest. Seda teeme kord aastas valikuliselt. See ei ole Eesti nõue aga seda on nõudnud meilt näiteks Vene kontrollid.“

 

 

Miks on üldse antibiootikumid piimas ohtlikud?

Antibiootikumide jääke ei ole võimalik piimas inaktiveerida või piimast eemaldada, sest enamik antibiootikumidest talub piima pastöriseerimist ja pastöriseerimistemperatuuridest kõrgemaid temperatuure. Kui toorpiimas esinevad pidurdusainete jäägid, kanduvad need üle ka pastöriseeritud piimatoodetesse. Antibiootikumijääke võib esineda nii rasva sisaldavates kui ka rasvavabades piimatoodetes.

Olulisemad aspektid, miks tuleks vältida antibiootikumide jääkkoguste esinemist piimas, on järgmised:

• hügieeniline – antibiootikumide jääkkoguste esinemine piimas näitab, et piim pärineb ravitud lehmadelt ning võib sisaldada suures koguses potentsiaalseid patogeene;

• toksikoloogilis-farmakoloogiline – piimas sisalduvad antibiootikumide bioloogiliselt aktiivsed jääkkogused või metaboliidid kujutavad endast potentsiaalset ohtu inimese tervisele;

• tehnoloogiline – piimas sisalduvad antibiootikumide jääkkogused põhjustavad kõrvalekaldeid normaalsest tehnoloogilisest protsessist.

TASUB TEADA

Piima organoleptilised näitajad (maitse, lõhn, värvus)

Piim peab olema pärast lüpsi kohe kurnatud ja maha jahutatud. Standardi järgi peab piim olema värske, neutraalne, puhas ja lahjendamata. Piimal peab olema omane puhas maitse, lõhn ja kreemikas kuni valge värvus. Piimas ei tohi olla sadet ega helbeid.

Piima füüsikalis-keemilised omadused (tihedus, külmumistäpp, happesus).

Piima füüsikalis- keemilistest ja mikrobioloogilistest omadustest jaotatakse vastuvõetav toorpiim sortidesse, mille alusel toimub piima eest tasustamine.

Külmumistäpp – määratakse kahtluse korral ja see näitab, kas piimale on lisatud vett või mitte. Kui vett on lisatud, siis piima külmumistemperatuur tõuseb.

Happesus – sellest sõltub piima sobivus erinevate toodete valmistamiseks. Piima happelisust väljendatakse Thörneri kraadides. See näitab mitu ml 0,1N leelist kulub 100ml piimas olevate hapete neutraliserimiseks.

Piima tihedus on kindlas mahuühikus sisalduva piimamass 20 kraadi juures. Piima tihedus sõltub koostiskomponentide tiheduste summast.

Piima mikrobioloogilised näitajad (puhtuseproov, antibiootikumid ja pidurdusained,bakterite ja somaatiliste rakkude arv piimas).

Puhtuseproov. Iseloomustab hügieenitingimusi, näitab kogust piimas. Proov võetakse üldpiimast, mis filtreeritakse läbi vatiketta. Kettale jääva mustuse kogust hinnatakse vastavalt juhendile ja määratakse hinne. Täiesti puhas on I sordi piim, üksikud väikesed mustuse osakesed – II sort.

Antibiootikume ja pidurdusained ei tohi piimas esineda. Kui lehma on ravitud antibiootikumidega, siis ei tohi piima enne ooteaja möödumist üldpiima hulka lüpsta.

Bakterite arv piimas näitab mikroobide arvu, piima mikrobioloogilist saastatust.Tervelt lehmalt lüpstud piim on udarast väljutamisel steriilne. Bakterid satuvad piima põhiliselt õhust, lohakalt pestud lüpsiinventarist ja lehma udaralt lüpsihügieeninõuete eiramisel.

Somaatiliste rakkude arv piimas suureneb udarapõletiku ehk mastiidi korral, kinnijäetavate lehmade piimas, alles poeginud lehmadel, mis normaliseerub esimese laktatsioonikuu jooksul.