Aiandusliit: Kuidas leevendada tööjõupuudust hooajatöödel?

Aiandussektor on sektor, kus kasutatakse tootmise iseärasustest tulenevalt kõige rohkem inimtööjõudu. Näiteks üksi maasikakasvatuses oleks marjade valmimise tipphetkel lisaks olemasolevatele töökohtadele võimalik ajutiselt tööd pakkuda tagasihoidlike arvutuste kohaselt ca 200-le inimesele. Ajutise tööjõu rakendamisperioodi algus ja lõpp sõltuvad saagi valmimise ajast, seda pole võimalik kuupäevaliselt fikseerida.

Seoses inimeste väljarändega ja kolmandatest riikidest ajutise tööjõu sissetoomist mittesoosiva poliitikaga riigi poolt on aiandustootjad üha enam hädas saagi koristusega, kuna töökäsi ei jätku. Üheks võimaluseks on õpilaste töömalev, kuid seal on kohti vähem kui on soovijaid. Lisaks peab ettevõtja kooliõpilasele makstavalt palgalt tasuma tööandja maksud. Selline olukord ei innusta tööandjat koolinoori hooajatöödel kasutama.

Eesti Aiandusliit näeb olukorras väljapääsu, kui riik astuks mõned sammud tööandjate motiveerimiseks ja noorte töökasvatuse edendamiseks leevendades tööandja maksustamist. Eeskujuks võiks võtta naaberriigi ja meie tootja lähima konkurendi  Soome, kes on sarnaseid meetmeid praktiseerinud juba aastakümneid ja seda tulemuslikult.

Aiandusliidu ettepanekud ministeeriumile:

1. Alustada teiste asjaomaste ministeeriumitega läbirääkimisi tööandjale maksusoodustuste tegemiseks ajutise tööjõu palkamisel ( näiteks tööandja vabastamine 33% sotsiaalmaksust vms. ) Periood kuni 2-3 kuud õpilaste/üliõpilaste suvevaheajal.  See annaks  suure sotsiaalmajandusliku efekti järgneval moel:

-          Tööharjumuse tekitamine noortel ja hõivatus suvevaheajal;

-          Taskuraha teenimise võimalus motiveeritud noortel kes seda soovivad, aga kes pole hetkel läbi töömaleva rakendust leidnud kohtade vähesuse tõttu; -          Tekitada tööharjumust ja parandada integratsioonivõimalusi  ning tööhõivet Ida-Virumaa noortele läbi töötamise Kesk- ja Lõuna-Eesti põllumajandusettevõtetes; -          Motiveerida tööandjat läbi erinevate maksusoodustuste hooajaks  kooliõpilasi palkama, see eeldatavasti avaldab ka positiivset mõju ettevõtetele kelle maksukäitumine täna pole eeskujulik; -          Avaldab positiivset mõju siseriiklikule tööhõivele suvehooajal; -          Tõstab linnas elava ja koolis käiva noore teadlikkust toidutootmisest ning maal elamise ja töötamise väärtustest; -          Pakub alternatiivi töömalevasse mitte pääsenud noorele, kes sinna oma isikuomaduste või vähese aktiivsuse tõttu ei pääsenud.

2. Alustada teiste asjaomaste ministeeriumitega läbirääkimisi kolmandatest riikidest ajutiselt hooajatöödeks sissetoodava tööjõu tingimuste võrdsustamiseks naaberriikidega. Meie andmetel kohustab riik maksma näiteks Ukrainast pärit töölisele lihtsa põllutöö eest 1.25 Eesti keskmist palka, Soomes on samasuguse töötaja palgatase sama töö eest  ca 30-40% madalam. Soomes on võõrtööliste probleem reguleeritud teistel alustel ja nendel kardetud massilist migratsiooni tekkinud pole. Soovime, et Eesti võrdsustaks tingimused naaberriikidega, kellega meie ettevõtted peavad lähiturgudel konkureerima. Mõistame Eesti riigi taotlust intelligentsete ja hästi tasustatud töökohtade loomisel, kuid keegi peab ka kõik need intelligentsed töötajad ära toitma ja nende jaoks põllult saagi koristama. Kodumaise aiandustootmise konkurentsivõime säilimisel on oluline roll tööjõu kasutamisel naaberriikidega vähemalt võrdsetel või soodsamatel tingimustel.                                                

 

Eesti Aiandusliidu tegevjuhi Raimond Strastini sõnul soovivad nad alustada antud teemal diskussiooni ja panna asjale mõtlema kõiki seotud osapooli. “ Oleme tänulikud, kui põllumajandusministeerium meie ettepanekuid toetab ja aktiivselt oma kolleegidega teistest ministeeriumitest läbirääkimistesse asub. Vajadusel oleme nõus oma ettepanekut täpsustama ja täiendavalt põhjendama,“ sõnas Strastin.