Peaminister Rõivas arutas põllumeeste esindajatega sektori olukorda

Põllumeestele teevad muret madalad tooraine hinnad. Lisaks tavapärastele turukõikumistele on madalseisu süvendanud ka Venemaa poolt eelmise aasta augustis kehtestatud impordikeeld toidukaupadele ning asjaolu, et kriisiolukord on tekkinud peaaegu kõigis põllumajanduse valdkondades korraga.

Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendi Juhan Särgava sõnul tekitab põllumajandustootmise suur langus pöördumatuid tagajärgi mitte ainult talude, põllumajandusettevõtete ja maaelu jaoks, vaid kogu toidutootmise ahelas - transpordis, töötlemises, kaubanduses ja ekspordis.

„Seoses sellega on oluline aidata selle ahela esimesel lülil rasked ajad üle elada. Ühtlasi peaks nii riik kui põllumehed ise astuma samme selleks, et järgmiste kriiside üleelamiseks paremini valmis olla,“ ütles Särgava kohtumisel.

Peaminister Taavi Rõivas kinnitas, et mõistab põllumeeste muret ning kinnitas, et riik teeb sektori abistamiseks kõik, mis on praegu võimalik.

Rõivase sõnul annavad põllumeestele osalist leevendust ka peagi avanevad uue perioodi põllumajandus- ja maaelutoetused, mille maht on kuni aastani 2020 ligi kaks miljardit eurot. Eesti maaelu arengukava 2014-2020 esimesed põllumajandustootjatele suunatud taotlusvoorud avanevad juba veebruaris. Lisaks eraldas Euroopa Komisjon piimatootjatele kriisiabiks 6,9 miljonit eurot, mis makstakse välja veebruaris.

Uue meetmena on võimalik Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu raskustesse sattunud ettevõtetel saada kapitalisüst, mille maksimaalseks suuruseks on esmatootjale 15 000 eurot ja muudele ettevõtetele 200 000 eurot.

Peaministri sõnul on ka uute turgude otsimine oluline märksõna ja siin toimetatakse riigi poolt mitmel rindel - minister Sulling tegutseb laiemalt Aasia suunal, minister Padar konkreetsemalt Valgevene, Moldova ja Hiina suunal.

„Kuigi uutele turgudele sisenemine võtab aega, on lootustandvad märgid juba olemas,“ ütles Rõivas.

Kohtumisel tõstatasid põllumehed ka siseriiklikke toetuste ehk nn  top-up’ide  maksmise teema. Peaministri sõnul oleks siseriiklike toetuste taastamine praeguses faasis keeruline, sest see samm eeldaks lisaeelarvet.

„Samas on seda võimalik vastavalt tekkivate kahjude ja probleemide tegelikule suurusele uuesti päevakorda tõsta järgmise aasta eelarvet tehes,“ ütles Rõivas. „Juba kevadise riigieelarvestrateegia arutelu ajal on pilt selgem.“