Saidafarmi juhataja Juhan Särgava hinnangul ei ole see veel Euroopa Liidu murenemine, kui Venemaa hakkaks ise otsustama, kellega äri ajada ja kellega mitte, ent poliitikutele hammustamiseks on see pala tema hinnangul hea.
„Venemaa on iseseisev riik ja loomulikult ta saab ise valida, kellega suhtleb ja kellega mitte. Meie saa seda mingitmoodi ette näidata ja ei saa seda ka Euroopa Liit või keegi kolmas,“ kommenteeris Särgava.
EUobserver kirjutas, et Euroopa Komisjon nõustus lubama Venemaal valida, millistel Euroopa Liidu riikidel kaotatakse toidukaupade sisseveokeeld.
Särgava hinnangul ei ole see veel põhjus, et Euroopa Liit murenema hakkab, ent esialgu on see tema sõnul hea pala poliitikutele hammustamiseks. Särgava rõhutas, et nii mõnedki liikmesriigid hoiavad siiani Venemaaga häid suhteid ja on valmis turu avanemisel kohe kauplema hakkama.
„Ma olin hiljaaegu Saksamaal. On osa liidumaid, kes on täiesti valmis kohe kauplema hakkama ja suhtlevad Venemaaga siiani südamlikult. Niipea, kui turg avaneb, hakkavad kauplema ja teisalt on neid, kes viibutavad rusikat siiani. Siin sellist väga suurt ühtsust tahta liikmesriikidelt on seda keerukam,“ nentis ta.
Särgava nentis, et Eesti saab lihtsalt rahulikult jälgida, mis edasi sünnib. Ta on jätkuvalt seisukohal, et majandussanktsioonide tee oli umbtee. „Tänaseni on tõsiselt küsitav, kes rohkem kahju sai - Venemaa või meie. Mina olen piimatootja, aga ma maksan päris kõrget maksu oma riigile ja Euroopa Liidule. Oma arust olen palganud targad pead sinna, see on nende ülesanne teha niimoodi, et majandust põlvili ei suruta,“ rõhutas ta.
Särgava sõnul on aga Venemaa piimatööstustel täna hea aeg ning turu avanemist ei oodata. „Keegi ei nori kvaliteedis, kõik läheb nii libedalt. Nad on seda meelt, et püsiks see aeg veel pikemalt. Seal on väga erinevaid huvigruppe, kes sellest väga erinevalt muret ja rõõmu tunnevad,“ hindas ta.
Euroopa Komisjoni pressiesindaja Enrico Brivio kinnitas, et otsust lasta Venemaal valida, millised riigid ja mis alustel saavad oma tooteid eksportida, vastu võetud ei ole. Ta märkis, et komisjonil olid Berliinis tehnilised läbirääkimised Venemaa ametnikega, et arutada sealiha toodete ja geograafilise märgistusega toodete importimist. Euroopa Komisjoni seisukoht läbirääkimistel oli, et EU märgistusega tooteid tuleks aktsepteerida ühisalustel.
Komisjon on loonud raamkava, et taastada Venemaaga kahepoolsed suhted. Brivio rõhutas, et kokkulepitud tingimused saavad kehtima kõikide liikmesriikide osas.
Seotud lood
Eesti piimatootjate olukord on muutunud sedavõrd keeruliseks, et iga kümnes võib lõpetada poole aasta jooksul tegevuse.
Põlluvara ASi juhi Vello Teori sõnul mõjutavad Vene sanktsioonid kõige rohkem lüli viimast otsa – lehmi, sigu ja lüpsjaid. Poliitikud ja ettevõtjad elavad selle perioodi üle.
Vikerraadio reporteritunnis 14. jaanuaril olid piima- ja sealihatootjate probleeme lahkamas Helir-Valdor Seeder ja Ivari Padar.
Peaminister Taavi Rõivas arutas täna Eesti Põllumeeste Keskliidu esindajatega olukorda põllumajandussektoris. Koos otsiti lahendusi raskest olukorrast välja tulemiseks.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.