Eile avastati esimene seakatkujuhtum ka Raplamaal.
Veterinaar- ja toiduameti teatel diagnoositi eile sigade Aafrika katk Raplamaal Kehtna vallas ühel leitud metsseal. Metssea leiukoha ümber jääval 200ruutkilomeetri suurusel alal asuvale kolmele seakasvatusettevõttele on kehtestatud kitsendused. Kehtna valla metssea leiukoht on sigade Aafrika katku taudistunud ala nr 13.
Tänane Äripäev kirjutas, et katku leviku piiramiseks kehtestatav karantiin lööb valusaid Eesti seatööstuseid. Isegi, kui suurfarm Ekseko pääseb täielikust sulust, toob ka osaline piirang ettevõtele kahju.
Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest).
Sigade Aafrika katku ei haigestu teised loomaliigid ega inimesed, kuid nad võivad viirust edasi kanda. Hetkel on Eestis katk leitud lisaks metssigadele ka neljast laudast.
Seotud lood
Maaeluminister Urmas Kruuse plaanib karmistada seakasvatajatele kehtivaid bioohutuse nõudeid, et vähendada uute katkukollete tekkimise tõenäosust.
HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm tunnistab, et seakatku tõttu tekkinud olukord on skisofreeniline.
Maaeluminister Urmas Kruuse korraldusega kontrollib veterinaar- ja toiduamet (VTA) erakorraliselt üle 900 farmi ja majapidamist.
Sealihatootjaid aitaks riigi vastutustundlik suhtumine seakatku ja impordipiirangute mõjude leevendamisel, seisab põllumehi koondavate liitude ühisteates.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?