Maaeluminister Urmas Kruuse plaanib karmistada seakasvatajatele kehtivaid bioohutuse nõudeid, et vähendada uute katkukollete tekkimise tõenäosust.
Seoses sigade Aafrika katku esimeste juhtumitega Eesti farmides plaanib maaeluminister Urmas Kruuse karmistada seakasvatamisel kehtivaid bioohutuse nõudeid, et vähendada uute katkukollete tekkimise tõenäosust.
Ministri sõnul karmistatakse esimeses järjekorras seakasvatustele esitatavaid nõudeid veelgi, sest seakatku tõrjumine sõltub eeskätt seakasvatajate hoolsusest bioohutusmeetmete täitmisel. "Näiteks plaanime muuta kohustuslikuks seakasvatuse ümbritsemise aiaga, samuti kaotame võimaluse erandkorras sigu välitingimustes kasvatada," selgitas minister. "Praegu pole seakasvatuse ümber aia omamine kohustuslik, kuid paljud seakasvatused on selle ohutuse tõstmiseks juba rajanud. Uutes oludes on taudi tõkestamiseks vajalik tarastamine kõikide seakasvatuste puhul,“ rääkis Kruuse.
"Uute nõuete järgimisel ja kontrollimisel tuleb rakendada absoluutset nulltolerantsi, sest riskid on suured," rääkis Kruuse ja lisas, et taudipuhangu kulude kompenseerimise aluseks on kehtivate nõuete täpne järgimine.
1. mail 2015 jõustunud täiendavad bioohutusmeetmed sigade Aafrika katku tõrjumiseks kohustavad seakasvatusettevõtetel koostama farmis rakendavate bioohutusmeetmete kohta bioohutuskava, oma tarbeks peetavate sigade tapmisel tuleb teavitada Veterinaar- ja Toiduametit, riskipiirkondades surnud või kütitud metssigadest tuleb teavitada Veterinaar- ja Toiduametit (vt täpsemalt).
Esimesed sigade Aafrika katku leiud kodusigadel avastati eelmisel nädalal Viljandimaal kahes farmis ja ühes Valgamaa majapidamiseks. Veterinaar- ja Toiduamet kinnitas ametlikult diagnoosi 20. juulil. Kokku hukati üle 500 sea.
Seotud lood
HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm tunnistab, et seakatku tõttu tekkinud olukord on skisofreeniline.
Maaeluminister Urmas Kruuse korraldusega kontrollib veterinaar- ja toiduamet (VTA) erakorraliselt üle 900 farmi ja majapidamist.
Aafrika sigade katku viirusega saastunud kärbsed on siiani arvatavasti peamised kodusigade nakatajad, kirjutas jahindusteadlane Nikolai Laanetu.
27. juulil toimus Riigikogu maaelukomisjoni erakorraline istung. Komisjoni esimees Ivari Padar oli teiste huvigruppide esindajate kõrval kutsunud infot jagama ka jahimeeste esindajad. Nendeks olid EJSi president Margus Puust ja tegevjuht Tõnis Korts.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?