HKScan Estonia juhatuse esimees Teet Soorm tunnistab, et seakatku tõttu tekkinud olukord on skisofreeniline.
"Oleme enda farmide bioohutusnõudeid välja töötades järginud Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) teaduslikult välja töötatud nõudeid ning praeguseks oleme enda farmides kasutusele võtnud rangemad reeglid, kui ametlikult nõutakse," kinnitas Soorm.
Olukord on tema sõnul skisofreeniline – olles investeerinud ja kaitsnud oma farme, võid sattuda siiski olukorda, kus farmi sulgemisele ei ole alternatiivi ning millel on suur mõju nii Eesti kui Baltimaade majandusele. Esmapilgul on ju tegemist lihtsalt mõningate kitsendustega, mis seakasvatust piirangutsooni farmis kuidagi ei keela. Kuid analüüsides piiranguid lähemalt, näeme tõelist mõju Eesti seakasvatajatele.
Lugege Soormi analüüsi pikemalt edasi
aripaev.ee veebist
Autor: põllumajandus. ee
Seotud lood
Ka Tartu- ja Järvamaa farmides seakatk, üle 1500 sea sureb.
Seakatk jõudis eile mõne kilomeetri kaugusele Baltimaade suurimast Ekseko seafarmist ning ähvardab lisaks hädatapust tulenevale kahjule ka sadade inimeste töökohti.
Aafrika sigade katku viirusega saastunud kärbsed on siiani arvatavasti peamised kodusigade nakatajad, kirjutas jahindusteadlane Nikolai Laanetu.
Maaeluminister Urmas Kruuse plaanib karmistada seakasvatajatele kehtivaid bioohutuse nõudeid, et vähendada uute katkukollete tekkimise tõenäosust.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?