Vaid kehtivate bioohutusnõuete range järgimine aitab vähendada tõenäosust uuteks seakatkupuhanguteks farmides, ütles maaeluminister Urmas Kruuse üleeile toimunud briifingul, kus võeti kokku 2015. aasta tegevused sigade Aafrika katku tõrjumisel.
„Kuigi seakasvatussektor on olnud mitu aastat kehva turuolukorra pärast keerulises olukorras, muutis juulis farmidesse jõudnud seakatk olukorra veelgi keerulisemaks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. Minister lisas, et seakatkuoht farmidele on suur tänavu suvel. „Milliseks suvi kujuneb, sõltub väga palju seakasvatajate hoolsusest bioohutusmeetmete rakendamisel,“ lisas Kruuse.
Ministri sõnul on seakasvatajate jaoks kõige suurem probleem Euroopa Komisjoni poolt taudi tõrjumiseks kehtestatud piirangualad, mis tekitavad piirangutsooni kuuluvatel ettevõtjatel probleeme toodangu realiseerimisel. „Oleme Euroopa Komisjoniga jõudnud kokkuleppele, et piirangualasid saab hakata vähendama üks aasta pärast viimast taudipuhangut. Seepärast ongi oluline, et seakasvatajad järgiksid väga täpselt bioohutusmeetmeid,“ lisas minister.
Seakatku jõudmine farmidesse on muutnud seakasvatajad tuleviku suhtes skeptiliseks, ütles Eesti Konjunktuuri direktor Marje Josing pressibriifingul. „Seakasvatajad on alustanud karjade vähendamist. Mullu kahanesid need ligi 15% võrra, tänavu on oodata sama suurt langust,“ ütles Josing. Ta lisas, et seakatk on avaldanud sektorile olulist mõju. „Kuid tuleb vaadata ka laiemat pilti, sest probleemid algasid seakasvatajatel juba 2012. aasta märtsis, kui Venemaa keelustas elussigade sisseveo,“ ütles Josing. „Traditsioonilised turud on kadunud ja lahendust ei paku ka Euroopa turg, sest igal pool on üle madala hinnaga toodangut. Seda näitab ka meie kaubandusse jõudev importsealiha.“
Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu põhjal plaanib 12% seakasvatajatest loobuda seakasvatusest, 16% plaanib loobuda ajutiselt, 16% jätkata väiksemas mahus ja 37% jätkata samas mahus. Seakatku mõju ettevõtjatele (sh söödatööstus) müügikäibe languse ja lisakuludena ulatus uuringu järgi mullu 7 miljoni euroni ja selleks aastaks prognoositakse selle kasvamist 36 miljoni euroni. „Kõige raskemas olukorras on need piirangutsooni seakasvatajad, kellel pole olnud lihatöötlejatega tugevat koostööd ja kes on varem eksportinud põhiliselt Venemaa turule. Selle turu taastumist aga ei tasu niipea oodata,“ lisas Josing.
Riik jätkab tänavu kevadel seakasvatajate koolitamist, kuidas muuta seakasvatused katkukindlamaks. „2015. aasta juhtumite põhjal tehtud teaduslik analüüs annab selleks konkreetseid soovitusi ja on väga oluline, et need jõuaksid võimalikult kiiresti seakasvatajateni,“ ütles Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. Ta lisas, et praegu käivad ka ettevalmistused, et olla valmis uuteks taudipuhanguteks sel suvel. „Põhiline töö on suunatud ennetustegevustele, et vältida taudi jõudmist seakasvatustesse,“ ütles Kevvai.
Maaeluministeeriumi tellimusel valminud Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu „Sigade Aafrika katku mõju Eesti sealihasektorile“ leiad
SIIT.
Autor: põllumajandus. ee
Seotud lood
Seakatk võib kõige tõenäolisemalt jõuda farmi saastunud sööda kasutamise ja loomapidajate eksimuste tõttu bioohutusmeetmete rakendamisel, selgub Eesti Maaülikooli ning Veterinaar- ja Toiduameti koostöös läbiviidud epidemioloogilisest uuringust Eesti seafarmides 2015. aastal toimunud taudipuhangute põhjuste kohta.
Tallinna Keskkonnaamet annab teada, et täna, 5. veebruaril toimub Paljassaare poolsaarel metssigade arvukuse piiramine. Ligipääs Paljassaare hoiualale ning Katariina kaile on külastajatele suletud kella 6:00-st kuni kella 15:00-ni.
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.