16. juunil toimus Eesti Põllumajandusmuuseumis järjekordne Eestimaa kaunimate piimalehmade valimine. Seda juba 28. korda. Meenutuseks, et esimesed väljanäitused toimusid 14.06.1990 eesti punase tõu aretajatele ja 11.-12.08.1990 tol ajal veel mustakirju tõu nime kandnud veistele.
- Tartu Agro lehmadon sageli esikohti saavutanud Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Punast tõugu lehmad võistlesid algselt eri maakondades, kuni 1994. aastast Vana-Võidu kooli juurde koliti. Alates 2000. aastast on Viss toimunud Ülenurme Põllumajandusmuuseumis.. Muusemi talupäeval oli tegevust küllaga. Sai degusteerida eestimaiseid toiduaineid, käia koos giidiga vaatamas Eduard Einmanni näitust „Maainimeste portreed 1950ndatel aastatel“ ning uut avafondi näitust „Avasta ja imesta“. Avatud olid õpitoad: Vaike Kuke õlest punutised, Kodukultuuri Seltsi Tõrvandi ja Ülenurme Käsitöö- ja Rahvakultuuri Seltsi „Nurmenukk“ käsitööd, sepatöö saladused, puidu restaureerimine ja Eesti Piimandusmuuseumi võitegu. Lastele toimus loomekonkurss „Minu lemmik koduloom“, Tartu Linnamuuseumi poolt pakuti „muuseumit kohvris“, toimusid talulaste mängud, voltimise töötuba ning vaadata-katsuda sai taluloomi ja sõita hobustega. Avatud oli taluturg, mis tähendab, et osta sai vaid talutoodangut. Vissi päevale on jagunud külalisi igast Eestimaa nurgast ja välismaaltki. Seekord külastas näitust suur grupp Läti holsteini kasvatajaid. Tullakse kokku, et vaadata, missugune on konkurendi lehm. Tõsiselt arutletakse aretustulemuste üle - millise pulli tütar on kaunim, kuidas oma lehmade udarad suuremaks ja ilusamaks saada jne.
Holsteinid võistlesid 22 aastat Tallinna külje all Luigel. 2012 aastal tehti ajalugu ning nii holsteini kui ka punast tõugu lehmad on võistlust pidanud koos ja seda Ülenurme Põllumajandusmuuseumis, kuhu taoline üritus kenasti sobib, muutes muuseumi lauda üheks päevaks mõisalaudaks, kus elab ~100 lehma. Lisaks näitusele on tegevust kogu perele
Tänavusele konkursile registreerus 87 piimaandjat, kellest Ülenurmel sõitis kohale 83. Lehmad pärinesid 17 ettevõttest. Esmakordselt osalesid kolm ettevõtete: Miiaste POÜ Põlvamaalt, Tammsaare OÜ Järvamaalt ja Tiina Neeve OÜ Võrumaalt, ülejäänud olid juba staažikad vissitajad.
Juba kuuendat aastat on meil võimalus olnud kutsuda mõlemale tõule üks kohtunik. Seekordne hindaja oli Gill Zeilon Rootsist. Oli positiivne kogemus näha vissi kohtunikuna naist, sest millegipärast on naisi väliskohtunikuna olnud vaid mõnel korral. Gill ise talupidaja ei ole, vaid tema vanavanematel on olnud kunagi Rootsis talu. Ta sündis Linköpingis ja peale ülikooli lõpetamist töötas ta aretusspetsialistina. 2004. aastal asus ta tööle Rootsi holsteini assotsiatsiooni juhina ning muuhulgas klassifitseeris ka lehmi. Gill on aktiivne tegelane, osaledes paljude organisatsioonide juhatustes ning tegeleb farmerite nõustamisega. Ta on hinnanud kohtunikuna lehmi erinevates maades, nagu Soome, Norra, Ungari, Portugal ja Suurbritannia. Ja nagu ta ise ütles, ta armastab ilusaid lehmi. Väliskohtunikule kohaselt tegi Gill oma tööd väga professionaalselt ja pani paremusjärjestuse suhteliselt kiiresti paika.
Kui paar viimast aastat on korraldajad hädas ajakavast kinnipidamisega, siis seekord kõik laabus. Plaan oli esitleda holsteini pulli Goldin-ET 7240 tütreid, keda seekordsel näitusel osales kuus, kuid töö käigus otsustasime seda mitte teha, et plaanitud ajakavas püsida.
Päev algas traditsiooniliselt avamisega. Seekordse avamise tegid pidulikumaks Ülenurme lasteaia mudilased, kes esitasid paar laulu. Avasõnad laususid maaeluminister Tarmo Tamm, Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev, Põllumajandusmuuseumi direktriss Merli Sild, ETKÜ nõukogu esimees Aavo Mölder ja juhatuse esimees Tanel Bulitko. Ja võistlus saigi alata.
Esmalt võtsid mõõtu esmaspoeginud lehmad holsteini, seejärel punasest tõust. Nii tõugude vaheldudes võisteldi noorte ehk teist korda poeginud ja täiskasvanud lehmade klassides finaalringideni välja. Kohtunik andis omapoolsed asjakohased kommentaarid nähtu kohta. Ta kommenteeris iga lehma ja põhjendas, miks lehm just sellele kohale jäi. Kuigi kommentaarid on sarnased igal aastal, tasub märksõnu tähele panna: harmoonia, hea liikuvus, parim udar grupis (detailne udara üksiktunnuste analüüs nagu tugev eesudara kinnitus, keskside, nisade asetus jne), hea laudja nurk, hea liikuvus, hea piimatüüp, avatud ribid jms.
Kohtunik kiitis Eesti lehmade head kvaliteeti ning avaldas arvamust, et näitusel olnud lehmad on iga farmi uhkus ja igaüks tahaks neid endale farmi. Üllatus ta ka punaste lehmade üle, märkides et ta ei ole kunagi enne näinud nii ilusaid punaseid lehmi.
Ürituse käigus vaadeldi lisaks lehmade kõnnakule-käitumisele ka lehmade esitlejate oskusi oma hoolealustega toime tulla. Eesti Tõuloomakasvatuse Liit on juba mitmel aastal parimaid auhinnanud. Professor Olev Saveli abilisteks parimate väljaselgitamisel olid seekord Põllumajanduloomade Jõudluskontrolli väliteenistuse osakond. Parimaks nais lehma esitlejaks tunnistati Tiina Rodim Tartu Agro AS Rahinge farmist ning meeste osas võitis Marek Väli Kehtna mõisa OÜ-st. Mõlemaid premeeriti žürii ja ETKÜ auhindadega. Žürii tõstis esile Torma POÜ loomakasvatusjuhi Liivi Pavlihhina lehmade esitlust. Liivi sai paljudelt sponsoritelt tänud mitmeid auhindu.
Kogu päeva kestnud võistlusel võistlesid vissi-kandidaadid kolmes vanuserühmas.
Holsteinide võitjaks kuulutas kohtunik Tartu Agro AS Rahinge farmi (Tartumaa) lehma Olivia. Olivia osales ka 2016.a võistlusel ning saavutas siis esmaspoeginud lehmade klassis 2.koha. Ta on ~4-aastane kaks korda poeginud lehm, kelle isa Olegant ja emaisa Suede on mõlemad USA päritolu. Olivia on väga produktiivne lehm, kes esimesel laktatsioonil lüpsis 13305 kg piima. Sel laktatsioonil oli tema kõrgeim päevalüps kuuendal lüpsikuul (18.05) 58,9 kg. Oliviat esitles Karl Kihva.
Eesti punase tõu kaunimaks lehmaks valis kohtunik samuti Tartu Agro AS Rahinge farmist pärit lehma Marga, kes oli samuti osales eelmise aasta võistlusel, saavutades esmaspoeginud lehmade klassis kolmanda koha. Marga on 3,5 aastane noor lehm, kelle isa on saks päritolu pull Mad Max-Red ning emaisa Eestis aretatud Prooton. Esimesel laktatsioonil lüpsis Marga 9697 kg piima. Kõrge on piimatoodang ka jooksval laktatsioonil, kõigil seitsmel lüpsikuul on Marga lüpsnud üle 40 kg päevas (kõrgeim 47,0 kg). Marga jalutas võiduni parim nais lehma esitleja Tiina Rodim.
Reservissideks kuulutati mõlemas tõus täiskasvanud lehmad, holsteini tõu Pärja-Red (Rahinge farm) ja punase tõu Kalli (Tartu Agro AS Vorbuse farm). Pärja osales võistlusel esmakordselt. Ta on 5,5 aastane neli korda poeginud lehm. Teise laktatsiooni piimatoodang oli 11867 kg, neljanda laktatsiooni 246 päevaga on Pärja lüpsnud juba 12708 kg piima. Seitsme aastane Kalli on osalenud ka eelnevatel aastatel, olles 2014.a noorte lehmade kallsi teine ning 2015a. Täiskasvanud lehmade võitja ning vissitiitli omanik. Kalli poegis viiendat korda aprilli lõpus. Kõrgeima laktatsiooni toodangu saavutas ta eelmisel, 14004 kg.
Ei ole just tavaline, et vanemate lehmade klassis võistlevad viienda ja enama laktatsiooni lehmad. Seekord oli neid kolm, kõik EPK tõust. Lisaks Kallile veel Vardja MÜ Kussu ja Peri POÜ Tessi. Tessi saavutas täiskasvanud lehmade klassis teise koha.
Meeleolukas päev lõppes muuseumi küünis väga hea söögi (Toidutorn AS), lustaka muusika ja tantsu (Toomas Anni) ning osalejate tänamisega. Päeva krooniks oli võitjate traditsiooniline tordilõikamine.
Üritus sujus hästi, mille muutis veel mõnusamaks suurepärane suveilm. uur tänu kõikidele suure vaeva nägijatele loomaomanikele, ETKÜ korraldus meeskonnale põllumajandusmuuseumile ning üritust toetanud sponsoritele: De Laval AS, Anu Ait OÜ, Teknest OÜ, Scandagra Eesti AS, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS, Baltic Vianco OÜ koostöös Swissgeneticsiga, Põllumajandud-Kaubanduskoda, Latter OÜ, Eesti Agritehnika OÜ, Lõuna Pagarid AS, E-Piim OÜ, Raka Kogumiskeskus, Tõuloomakasvatuse Liit, Rotaks - R, Baltic Agro AS, Rakvere Lihakombinaat, Valio Eesti AS ja Veskimeister OÜ.
Allikas: Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu
Seotud lood
Baltic Vianco on Eesti turul kaubelnud põllumajandusloomadega 18 aastat, selle aja jooksul on sektoris palju muutunud ja muutumas. Tänu usaldusväärsetele partneritele välisturgudel ja headele klientidele kodumaal on ettevõtte juht Janek Mustmaa optimistlik, kuigi Eesti lihaveiste arv on kahe viimase aastaga kahanenud 10 000 ja lammaste arv 20 000 võrra ning üle Euroopa levib lammaste ja veiste viirushaigus sinikeel.