Globaalne turg nõuab pidevat kohandumist

„Kui suudaks ette ennustada tõuse ja langusi, oleksime rikkad. Ent 2008. aasta on selgelt meeles, nii et kõrgmägedesse pole mõtet oma eesmärkidega ronida,“ sõnas Harmet OÜ juhatuse esimees Toomas Kalev ja lisas, et otsuste aluseks olev informatsiooni on sageli vastuoluline. Skandinaavia ehitussektor on praegu aktiivne, Rootsis nõudlust justkui on, aga samas on müügiperioodid on pikenenud.

„Keegi ei tea, millal hoog turul raugeb või kui pikalt meie toodete vastu huvi tuntakse. Me oleme end ette valmistanud ja reserve kasvatanud. Kuna maailm suundub aina enam säästlikkuse, efektiivsuse ja ringmajanduse poole, siis on julgust arvata, et meie tooteportfell on jätkusuutlik. Hetkel meil uute ja võõraste sihtturgude vallutamist plaanis pole, toimetame oma pikaajaliste klientidega,“ rääkis Kalev.

Liimpuitu tootva Barruse jaoks on üheks peamiseks väljakutseks toorme kättesaadavus ja hind seoses üleinvesteeritud Eesti tööstusega ning Hiina üha suureneva mõjuga puittoodete turul. „Samas võib pikemas perspektiivis Hiinast saada ka meie jaoks uus ja põnev sihtturg. Küllap näeme lähiaastatel uute konkurentide tekkimist meist idapool ning seetõttu loorberitele puhkama jääda ei tohi,“ märkis Barrus AS juhatuse liige Jürgen Ainsalu.

Pelletitootja Graanul Invest loodab, et turu keerulisemad ajad jäävad aastatesse 2016 ja 2017. Taastuvenergia sektoris on pelletitel täita oluline üleminekuroll. Valdav osa Euroopast on aru saanud, et söe põletamine ei ole keskkonnaaspektidest johtuvalt jätkusuutlik ja pellet on üleminekulahendus söelt uutele tehnoloogiatele. „Küllap annavad üsna pea karmistuvad hoonete energianõuded turukasvule kiirema tõuke. Lähiajal prognoosime nõudluse mõningast kasvu, mis peaks aitama kaasa ka hindade taastumisele. Eesmärk on täis mahuga tootma hakata, mis tooks kaasa efektiivsusvõidu,“ usub Graanul Investi omanik Raul Kirjanen.

KOMMENTAAR: Marek Kase, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu juhatuse esimees

Eesti metsa-ja puidutööstuse hetkeseis ja perspektiivid on head. Viimaste aastate investeeringud inimestesse, nende töökeskkonna ja -ohutuse tagamisse, tootmise laiendamisse ja efektiivistamisse, uutesse toodetesse loovad veelgi tugevama  konkurentsivõime ja kasvu valdkonnas. Positiivse trendina mõjutab sektorit enim biomajanduse valdkonna areng maailmas, kus taastumatud loodusvarad asendatakse taastuvatega, järgides selgelt keskkonnasõbralikkuse ja säästlikkuse põhimõtteid.

Eesti statistikat vaadates on näha, et kasvutrendis on lisandväärtust loovad tooted – puidust kokkupandvad ehitised, ehitusdetailid jms, mille tootmine sõltub omakorda sektorisse tehtavatest investeeringutest. Languses on lihtne toorme eksport, näiteks ümarpuit või järeltöötlemata saematerjal. Lisandväärtuse loomise arenguruumil piire ei ole, vaja on vaid aega, mõistvat ja stabiilset investeerimiskeskkonda ning kohalikul turul tegutsevate ettevõtete pealehakkamist.

Paljud puidutööstusettevõtted on teinud mahukaid investeeringuid ja tublisti laienenud. Oleme jõudnud järgmise arenguetapini, kus ettevõtted on suutelised ka välisturgudel tootmisüksusi püstitama ja nendel turgudel nii kohalike kui ka teiste välisinvestoritega konkureerima. Selle taga on aastakümnete pikkune sihipärane töö ettevõtete arendamisel ja kasumi reinvesteerimisel, mis läbi lisandväärtuse ja kompetentside kasvatamise on meid muutnud rahvusvahelisel turul konkurentsivõimeliseks.

Eksportivate metsa-puidutööstusettevõtete edukuse taga on ühelt poolt inimesed, kes selles valdkonnas tegutsevad. Läbi sihikindla töö, tugevast konkurentsist tingitud arengu, pidades sealjuures silmas pikaajalisi eesmärke ning karastudes tõusudest ja mõõnadest, on saanud Eesti metsa- ja puidutööstusest juhtivaid tööstusharusid Eestis. Teisalt on pärituuleks väärtused, mida toetavad ka globaalsed arengud. Kasvava rahvastikuga maailmas muutub alternatiivide leidmise vajadus senisele taastumatute loodusvarade tarbimisel põhinevale ühiskonnamudelile ainult kriitilisemaks, mistõttu liigutakse jätkusuutliku taastuvatel loodusvaradel põhinevate lahenduste poole.

Valdkonna suurimaks väljakutseks on kahtlemata ressursside efektiivne, maksimaalne ärakasutamine. Samuti on meil vaja leida kooskõla tööstuse ja elukeskkonna kooseksisteerimises.

Tea Taruste

põllumajandus.ee kaasautor