Graanul Investi juhitud SWEETWOODS nime kandev konsortsium allkirjastas teadustoetuse lepingu, millega saadakse Euroopa Liidult 20,96 miljonit eurot lehtpuu (eelkõige kase ja lepa) fraktsioneerimise demotehase rajamiseks, et toota kõrge puhtusastmega C5 ja C6 suhkruid ja kõrgekvaliteetset ligniini.
- Graanul Invest sai hiiglasliku toetuse Foto: Postimees/Scanpix
Innovatiivse tehase rajamine Eestisse annab koostöös projektipartneritega võimaluse toota erinevaid biokemikaalide ja biomaterjalide vaheprodukte ning demonstreerida uusi biotoodete väärtusahelaid. Neli aastat kestev intensiivne koostööprojekt algab 1. juunil 2018.
Tänaseni on lehtpuu haket ja tootmisjääke peetud sobivaks vaid üksikute produktide nagu tselluloosi või etanooli tootmiseks. Kõrvalsaaduseid nagu ligniin ja hemitselluloos on peetud väheväärtuslikeks jääkideks. SWEETWOODS tehnoloogiaplatvorm loob lignotsellulloossele biomassile lisandväärtuse ja kõik selle põhikomponendid väärindatakse. Demotehases kasutatavad tehnoloogiad ja protsessid on hoolikalt valitud üksteist täiendama: MetGeni ensümaatilised lahendused on optimeeritud Graanul Investi toorainete iseärasustest lähtuvalt ja Graanul Biotechi poolt rakendatav Sweetwater Energy eeltöötlustehnoloogia lubab puidu efektiivselt väärtuslikeks vahesaadusteks fraktsioneerida.Kõrge puhtusastmega C5 ja C6 suhkruid ja ligniini saab kasutada erinevate biokütuste, biokemikaalide ja biomaterjalide tootmisel, mis on aluseks täiesti uute biomajanduse ärimudelite välja arendamiseks. Konsortsiumi kuuluvad erinevate valdkondade juhtivad ettevõtted, kes on valmis osalema uute biotoodete arendamisel ja turule toomisel, esindades kogu väärtusahelat metsaomanikest turule jõudvate lõpp-toodeteni.SWEETWOODS projekti üheksa osalejat, kes esindavad kuut Euroopa Liidu riiki, sõlmisid toetuslepingu institutsiooniga Bio-Based Industries Joint Undertaking (BBI-JU). Projekti eesmärk on demonstreerida tööstuslikul tasemel kõrge puhtusastmega ligniini ja suhkrute tootmist puitmassist ning näidata nende materjalide uusi kasutusvõimalusi kombineerides osalejate alljärgnevaid tehnoloogiaid ja teadmisi:• Tööstuslik puidutöötlemine Graanul Biotech OÜ-s (Eesti)• Tööstuslikud ensüümid hüdrolüüsiks, ligniini depolümerisatsiooniks ja suhkrute töötlemiseks MetGen Oy-lt (Soome)• Elastomeersete vahtude tootmine Armacell poolt Ultima GmbH kaudu (Saksamaa)• Ligniini kasutamine polüuretaanvahtude toomisel Recticel N.V.-s (Belgia),• C5 ja C6 suhkrute fermentatsioon bio-isobuteeniks Global Bioenergies poolt (Prantsusmaa)• Tehase elutsüklianalüüs 2B Srl poolt (Itaalia)• Erinevate väärtusahelate ja biotoodete ning nende globaalsete turgude hindamine ja analüüs Vertech Group poolt (Prantsusmaa)• Projektijuhtimise tugi Spinverse Oy-lt (Soome)
Projektile antud teadus- ja arendustegevuse toetus kuulub Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni rahastusprogrammi Horizon 2020 ning selle saaja selgub väga tihedas konkurentsis. SWEETWOODS projekti kogueelarve on 43,2 miljonit eurot, millest 20,96 miljonit eurot saab olema Euroopa Liidu tagastamatu toetus ja ülejäänu panustavad projektis osalevad ettevõtted omaosalusena.
Bio-Based Industries Joint Undertaking (BBI-JU) eesmärk on ellu viia biomajanduse valdkonna ettevõtete ja Euroopa Komisjoni poolt loodud innovatsiooni strateegiat, millega soovitakse parandada Euroopa konkurentsivõimet biomajanduse valdkonnas.
Seotud lood
Miljardieurose tselluloositehase projekti vedaja soovis Raul Kirjaneni puidutehase plaanile edu, ent kinnitas, et nende eest see puitu ära ei võta.
Lätis tööstusgraanuleid tootev SIA Graanul Invest süstib umbes 2,1 miljonit eurot oma tootmisliinide ümberehitusse, vahendas Dienaizness Läti uudisteagentuuri LETA.
Tulihingeline Emajõe äärde plaanitava miljard eurot maksva tselluloositehase vastane suurtööstur Raul Kirjanen tahab ühes ameeriklastega püsti panna oma puidurafineerimistehase.
Graanul Investi tütarettevõte ostis jaanuari keskel oma esimese sobiva laeva puistekauba vedamiseks, teatas ettevõte.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?