Tulihingeline Emajõe äärde plaanitava miljard eurot maksva tselluloositehase vastane suurtööstur Raul Kirjanen tahab ühes ameeriklastega püsti panna oma puidurafineerimistehase.
- Graanul Investi omanik ja juht Raul Kirjanen Foto: Äripäev AS
Kirjanenile kuuluva puitpelletite tootja Graanul Investi partner on USA biotehnoloogiafirma Sweetwater Energy ning ühiselt plaanivad firmad rajada puidu fraktsioneerimise ja väärindamise tehase. Tootmisüksus kasutaks Sweetwateri tehnoloogiat ning Graanuli olemasolevat taristut tehase käitamiseks.
Graanuli ja ameeriklaste tehas vajaks aastas 50 000 tonni puitu. See on umbes viisteist korda vähem kui metsaettevõtjate Aadu Polli ja Margus Kohava plaanitav Est-Fori miljarditehas, mille vastu on Kirjanen tulihingeliselt võidelnud.
Pressiteates selgitas Graanul Invest, et nende tehas toodaks puidust suhkruid ja kõrge puhtusastmega ligniini. Nendest plaanitakse koostöös rahvusvaheliste tööstuspartneritega välja töötada uusi võimalusi biomaterjalide tootmiseks.
Tehas hakkab kasutama Sweetwateri eeltöötluse tehnoloogiat, mis Graanuli väitel fraktsioneerib biomassi põhikoostisosadeks – suhkruteks ja ligniiniks – kiiremini ja efektiivsemalt kui ükski teine turul olev tehnoloogia.
Graanuli väitel on tulemuseks madalam kasvuhoonegaaside emissioon, väiksem vee- ja kemikaalide kasutus töödeldava puidutonni kohta ning samal ajal kasutatakse kõrge lisandväärtusega ühendite tootmiseks ära pea kogu puidumass.
Sõlmitud kokkulepe annab Graanul Investile, kellel on Baltikumis 11 suurt puitpelleti tehast, eksklusiivse õiguse kasutada Balti riikides Sweetwateri fraktsioneerimise tehnoloogiat nii praegustes kui ka tulevikus ehitatavates tehastes.
"Meie tootmisalane kogemus koos Sweetwateri tehnoloogiliste uuendustega võimaldab realiseerida kauaoodatud läbimurde lignotsellulloosse biomassi väärindamisel ja sellest konkurentsivõimeliste hindadega toota biokütuseid, biomaterjale ja teisi rohelisi tooteid. Lignotsellulloosse biomassi väärindamise revolutsioon on jõudnud palju lähemale," ütles Kirjanen.
Graanuli teadus- ja arendusjuht Peep Pitk ütles, et firma tahab koos Sweetwateriga ning tööstusstega Euroopast muuta praktiliselt sada protsenti puidu biomassist kõrge väärtusega süsiniktoodeteks, mida inimesed igapäevaselt kasutavad.
Seotud lood
Kohila Vineeri, kes kuulub Latvijas Finieris gruppi, põhitegevusalaks on kasespooni ja -vineeri tootmine ja tootearendus ning tehas on heaks näiteks ühest viimase aja suuremast investeeringust Eesti tootmissektoris.
Graanul Investi juhitud SWEETWOODS nime kandev konsortsium allkirjastas teadustoetuse lepingu, millega saadakse Euroopa Liidult 20,96 miljonit eurot lehtpuu (eelkõige kase ja lepa) fraktsioneerimise demotehase rajamiseks, et toota kõrge puhtusastmega C5 ja C6 suhkruid ja kõrgekvaliteetset ligniini.
Eesti kapitalil põhinev Viljandimaa puidufirma Pinska OÜ tõusis mulluste majandustulemuste põhjal Äripäeva puidutööstusettevõte edetabelis 55.positsioonilt neljandale kohale. Ettevõtte lõpetas 2016. aasta 4,5 miljoni eurose käibe juures 480 559 eurose kasumiga, aasta varem olid need näitajad vastavalt 2,9 miljonit ja 101 259 eurot.
Ristkihtpuitpaneelide, element- ja moodulmajade tootja EstHus OÜ (endise nimega Puitpaneel OÜ) reorganiseeris viimase aasta jooksul oma tootmise ning avas juulis uue ristkihtpuit seinapaneelide (MHM) tootmisliini, mis on Skandinaavias ja Baltikumis ainuke. Ettevõtte käibemahud mullu küll kahanesid, ent aastaks 2020 plaanib EstHus müügimahte kahekordistada.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.