Eesti kapitalil põhinev Viljandimaa puidufirma Pinska OÜ tõusis mulluste majandustulemuste põhjal Äripäeva puidutööstusettevõte edetabelis 55.positsioonilt neljandale kohale. Ettevõtte lõpetas 2016. aasta 4,5 miljoni eurose käibe juures 480 559 eurose kasumiga, aasta varem olid need näitajad vastavalt 2,9 miljonit ja 101 259 eurot.
- Pinska OÜ juhatuse esimees Marko Pukk Foto: Pinska OÜ
1999. aastal asutatud puidufirma on aastatega arenenud väikesest saeveskist ettevõtte kompleksiks, kus on neli tootmissektorit: höövel-saematerjal ja värvitud vooderlaua tootmine, katusefermide tootmine, majatootmine ja liimpuidu tootmine.
"Kehvad ajad olemegi üle elanud ja edukad olnud tänu sellele, et tegeleme mitme asjaga. Kui näiteks majatootmises on kasin aeg, müüme muid tooteid - üks sektor katab teist. 2016. aastal olid aga kõik sektorid heas seisus ja eks siis tuleb ka tulemus," põhjendas Pinska OÜ juhatuse esimees Marko Pukk möödunud aasta majandusedu.
Väikese saeveskina alustati 18 aastat tagasi rendipinnal, voodrilaudade tootmisega. Uued tegevusalad ja laienemine on tulnud etapiviisiliselt, aegamööda. "Laiendasime tootesortimenti värvitud voodrilaudadega, 2007. aastal ostsime saekaatri ja alustasime palgisaagimisega. Kolm aastat hiljem aga lõpetasime palgisaagimise ära ja investeerisime saadud raha fermitootmisesse. 2011. aastal hakkasime tasapisi maju tootma, ja et sellest tekkinud tootmisjääke väärindada, alustasime liimpuidutootmisega," tegi Pukk ülevaate ettevõtte kasvamisest.
"Mõistagi on ka meil olnud raskemaid aegu, pealegi on puidutööstus sesoonne äri, kus talvekuudel vaikelu. Kuni 2013. aastani saime hakkama tänu sellele, et olime väike ettevõte, kel kohustusi ei olnud. See aitas suhteliselt lihtsalt tulla läbi ka masuaegadest. Oli ka periood, mil kaalusime tõsiselt, kas jätkata. Siis lõpetasimegi palgisaagimise ja müüsime saekaatri seadmed maha - see oli õigustatud otsus," märkis Pukk.
Kommentaar
Koostöö sujub väga hästiMeie koostöös Pinskaga algas juba aastal 2012, võiks öelda, et tegemist on meie kodutehasega: nemad toodavad, meie müüme. Pinska on meie suur koostööpartner, nad toodavad 95% meie toodangust. Komforthus tegutseb Skandinaavia turul peatööettevõtjana, meie kolme haru aastakäive Rootsis-Norras on 12-14 miljonit eurot. Mullu panime Rootsis püsti 116 korteriga arenduse (13 korterelamut), mille tarbeks Pinska kootis üle poole mahust, lisaks 30 kuni 200 ruutmeetrist eramut.
Marginaalid Rootsi ja Norra turgudel on tõepoolest langenud ja iga päev kuuled uudiseid, et turg jahtub. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kinnisvara müük langenud 15%. Eesti on küll Euroopa suurim puitmajatootja, aga turul on ka Läti, Leedu, Poola, Norra, Venemaa tootjad. Konkurents on kasvanud, aga paraku on juurde tulnud ka põlve otsas tegijaid, kes kohalikku ehituskultuuri ja turu omapära ei tunne ning seega Eesti tootjate mainet rikuvad.
Meie eelis on see, et tööd pole vaja otsida, sest aastate jooksul on tekkinud oma arendajad. Tänagi on läbirääkimiste faasis 28 maja ehitus ja üks suurprojekt 220 majaga. Kui sellised projektid töösse saame, võib öelda, et Pinska ei tooda lähiajal kellelegi muule, kui meile. Sel aastalgi on neilt toodangut tulnud pea miljoni eest. Pinska juhi Marko Pukiga on koostöö väga hästi sujunud, meie kokkkulepped peavad vett ja toodang jõuab õigel ajal objektile.
Rasmus Eesmaa, Komforthus Eesti OÜ tegevjuht
Praegu on Pinskal käigus kolm tehast. Viljandis asub 2000-ruutmeetrine majatehas, Viljandi lähedal Pinska külas toodetakse höövel- ja saematerjali ning Mäeltkülas liimpuitu. Majatehasesse on kõik vajalikud investeeringud tehtud ning ettevõtte peamine tähelepanu on hetkel suunatud liimpuidu tootmise edendamisele. "Kõik investeeringud lähevad liimpuidu tootmisse, ka järgmisel aastal. Viimased kolm aastat oleme oma ressursid sellesse paigutanud - ostsime vana lauda ja ehitasime sinna tootmishoone, paigaldasime seadmed. Plaan on ehitustöid jätkata ja tootmispinda veel laiendada," selgitas Pukk.
Kui mullu tootis Pinska liimpuitu 1000 tihumeetrit, siis tänavune tootmismaht on 2000 tm. Järgmiseks aastaks on planeeritud hüppeline tootmismahu kasv - 5000 tm. "Saame tublisti võimekust juurde: novembri lõpuks saame ühed seadmed üles, detsembris katsetame tööd liinidel ja uuest aastast läheb liimpuidu tootmine hooga lahti ja liinid tööle," märkis Pukk. Liimpuidutootmisel investeeriti just tehnoloogiasse, mis vähendaks inimtööjõu osakaalu, ent tagaks korraliku kvaliteedi. Pukk lisas, et uusi tegevusalasid juurutades on nad algjärgus soetanud mõne vana tööpingi ja alles tootmise edenedes investeerinud uutesse, kallimatesse seadmetesse. "Proovime ikka ise oma arengut finantseerida ja oma jõududega tööle panna asjad."
Pinska majatoodangust läheb enamus Norrasse ja Rootsi, nagu suurel osal Eesti majatootjatest. "Me kõik tegutseme samadel turgudel ja konkurents on kõva, eks püütakse üksteist hinnaga üle ka lüüa. Samas on ühel turul tegutsemine ka koostöövõimalus ja kui ise ei jõua vajalikku mahtu toota, saab tööd jagada. Oleme tegutsetud koos Q-hausi, Timbeco Woodhouse´i ja teistega," rääkis Pukk.
Paigaldustöödega tegeleb Pinska vaid Eesti piirides, mullu toodeti Eestisse kuus maja, tänavu viisteist. "Meie ettevõte ei käi Norras-Rootsis maju paigaldamas ja meil pole palgal suurt hulka ehitajaid-paigaldajaid. See on suur riskikoht, suurimad rahalised hävingud on ettevõtjail tulnud ju Skandinaavias paigaldustöid tehes, sest eks igal pool otsitakse odavat tööd ja kaupa," nentis Pukk ja lisas, et Pinska prioriteet on eelkõike Eestis tootmist arendada.
Pukk märgib, et Pinska kõrval ei ole Eesti turul praegu ühtegi sellist ettevõtet, kes toodaks samaaegselt majaelemente, kõiki majatehase tööks vajalikke materjale ja pakuks toodangut ka teistele majatootjatele: "Kõik tahavad komplekte saada ühest kohast ja see on teinud ka müügi oluliselt lihtsamaks. Täna suudame liimpuidu Eestis maha müüa, aga edaspidi läheb pool ekspordiks, ikka Põhjamaadesse."
Toodangu mahamüümisega ettevõttel hetkel probleeme ei ole, küll aga nõuab kogu protsess paindlikkust ja võimekust operatiivselt tegutseda. Majatehase müügiportfell on täidetud paari kuu lõikes, tellimusi liimpuidu ja teiste nn kohe tarbitavate kaupade müügiks jagub ette kuuks-pooleteiseks. Pikemalt ette mõelda ei saa, sest kliendi jaoks kujuneks tarneaeg siis liiga pikaks ja ta eelistaks osta konkurendilt.
- Pinska tootmishoone Foto: Pinska OÜ
Väike aga tubli tiim. Pukk peab ettevõtte üheks eeliseks seda, et Pinska kontoritöötajate arv ja müügimeeskond on väikesed: "Suur müügiosakond võib olla riskantne, kui toodangu mahamüümine ei õnnestu. Eks ettevõtte arenedes tuleb ka sellesse valdkonda investeerida. Praegu töötab Pinskas ligi 50 inimest, seoses liimpuidu tootmise laiendamisega meie töötajaskond oluliselt ei suurene." Tema sõnul pole ettevõttel tööjõu leidmisega probleeme olnud ja tööjõu voolavus on olnud üliväike. "Viljandi ümbruses on palju kergetööstusettevõtteid, kelle palgatase meie omast pisut madalam ja seega leiame vajaliku tööjõud. Lisaks töötatakse paljudes suurtes tootmisettevõtetes mitmes vahetuses, meie aga proovime saada hakkama töö korraldamisega ühes vahetuses," rääkis ta.
Kui seni andis ettevõtte käibemahust poole majatootmine ning ülejäänu jagunes höövel- ja voodrilaudade, katusefermide ning liimpuidu tootmise vahel, siis nüüd on see muutumas ja liimpuidu osakaal kasvab oluliselt. Tänavu püütakse hoida mullust käibetaset, 4,5 miljonit eurot, aastaks 2018 aga plaanitakse kasvu. "Järgmise aasta kasvuprognoos on 15% ja ehk suudame nii paar-kolm aastat järjest kasvada. Käivet suudame veel kasvatada, aga kasumi osas on keeruline. Turg otsib ikka tootjalt odavat hinda, kui 2013.aastal majatootmisega alustasime, olid marginaalid hoopis teised. Tuleb kogu aeg tootmist ümber organiseerida, et hoida marginaale vabalangusesse minemast," tõdes Pukk. Ta lisas, et ehkki ettevõtte prioriteet on kasvatada liimpuidu tootmise mahtusid, on võimalik, et edaspidi võetakse suunaks ka Eestisse rohkem maju toota.
Tea Taruste
kaasautor
Seotud lood
Kohila Vineeri, kes kuulub Latvijas Finieris gruppi, põhitegevusalaks on kasespooni ja -vineeri tootmine ja tootearendus ning tehas on heaks näiteks ühest viimase aja suuremast investeeringust Eesti tootmissektoris.
Suure tõenäosusega loob elektri hinna tõus soodsa pinnase alternatiivsete ja säästlike energiaallikate kasutuselevõtuks, leidsid Puitkarkassmajade ehitaja Matek ning liimpuidutootja Barrus.
Tulihingeline Emajõe äärde plaanitava miljard eurot maksva tselluloositehase vastane suurtööstur Raul Kirjanen tahab ühes ameeriklastega püsti panna oma puidurafineerimistehase.
Ristkihtpuitpaneelide, element- ja moodulmajade tootja EstHus OÜ (endise nimega Puitpaneel OÜ) reorganiseeris viimase aasta jooksul oma tootmise ning avas juulis uue ristkihtpuit seinapaneelide (MHM) tootmisliini, mis on Skandinaavias ja Baltikumis ainuke. Ettevõtte käibemahud mullu küll kahanesid, ent aastaks 2020 plaanib EstHus müügimahte kahekordistada.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.