Eesti Höövelliist: Tootmine kasvab liist liistu haaval

2015. aasta tõi 12-protsendise käibe- ja 36-protsendise kasumikasvu, ja ehkki möödunud aasta majandustulemused polnud nii hiilgavad, jätkab ettevõte kasvuteel, tasapisi laienedes.

1993.aastal asutatud Eesti Höövelliistu iseloomustabki kõige paremini sõnapaar: stabiilne areng. Viimase viie aasta jooksul on müügimahud kasvanud järjekindlalt, kahe kuni nelja miljoni euro võrra aastast aastasse. Iga-aastased investeeringud teenivad tootmismahu suurendamise huve, mõistagi on prioriteediks tootmise ratsionaalsemaks muumine, samuti investeeringud keskkonnakaitsesse. „Ratsionaalsus peegeldub selles, et üritame saavutada võimalikult väikese ressursimahukuse – nii inimressurssi, materjalide ja elektrienergia kasutamise osas. Masinate töö optimeerimne on oluline teema; tööprotsesside õige järjestus, et vähendada seadistusaegasid. Ega me midagi uut leiuta – seda teevad kõik tootjad,“ märkis ettevõtte juhataja Andrus Rooks.

2016. aastal tegi ettevõte investeeringuid põhivara soetamisse ja parendustesse 2,13 miljoni euro eest, aasta varem 1,19 miljoni euro eest.

 

Tootmine mitmes riigis

Eesti Höövelliistul on Eestis kaks tehast - Suure-Jaanis ja sealt kaheksa kilomeetri kaugusel asuvas Sürgaveres, lisaks tootmisega tegelevad tütarettevõtted Poolas ja Lõuna-Rootsis. Eestis töötab pea 210 töötajat, Poolas ja Rootsis kummaski paarkümmend. „Käesoleva aasta alguses soetasime ettevõtte Norras, kes oli meie pikaaegne klient. Selle otsuse taga on eelkõige eesmärk oma toodangut paremini turustada. Meie toodanguks on profiilliistud ja teised interjööritooted ning ressursside kättesaadavus määrab, kus on mõistlik mingit toodet valmistada,“ selgitas Rooks.

Tänavuse aasta peaeesmärgiks on ettevõttel leida uusi turge ning kasvatada müügimahte olemasolevatel turgudel. Eesti Höövelliistu toodangust lõviosa, pea 75%, läheb Skandinaaviasse, 13% Kesk-Euroopasse ja 12% Baltikumi. „Meie põhiturud on Norra ja Rootsi – seal on meil ka oma müügiettevõtted olemas. Prioriteediks on viia koostöö tänavu soetatud Norra ettevõttega uuele, ühtse firma tasandile, kus kõik süsteemid hakkaksid ladusamalt ja laitmatult toimima. Kasvupotentsiaali on kindlasti,“ on Rooks kindel.

 „Plaanime kindlasti veel laieneda, ent mitte ilmtingimata Eestis. Poola ettevõte, mis alustas allhankijana, on meie jaoks olnud hea katsepolügon. Tootmiskogemus on seal nüüd olemas ja on aeg edasi liikuda, järgmises etapis siis lõpptoodete valmistamiseni,“ avaldas ta.  Argumendid, mis üht tootmisettevõtet suunavad Eestist väljapoole laienema, võivad Rooksi sõnul ajas muutuda. Oma osa on kindlasi ressursside kättesaadavusel. Tööjõu olemasolu on üks põhjus, miks ei peeta suuremahulisi laienemisplaane Suure-Jaanis või Sürgaveres. Viljandimaal on puidutööstusettevõtete kontsentratsioon Eesti lõikes üks suuremaid, tööhõive ses piirkonnas on kõrge. „Jah, me saame oma töötajate leidmise ja väljaõpetamisega probleemideta hakkama, aga paarikümne töötaja värbamine ei saaks lihtne olema,“ tunnistas ta.

Ärimeest tunned kinnisest suust

Muude laienemisplaanide osas jääb liistutootja juht napisõnaliseks: „Meil on lisaks teisi plaane väljaspool Eestit, aga sellest on veel vara rääkida. Konkurentsiolukord liistutootmises on pinev. Kui mõnel turul läheb hästi, siis eks sinna tahetakse ka juurde tulla.“ Rooks lisas, et äritegevus nõuab kogu aeg strateegilist ettepoole mõtlemist ja tunnistas, et õigete otsuste tegemiseks tuleb pidevalt olla oma valdkonna infoväljaga kontaktis. „Hea on, kui pool aastat mingeid arenguid ette suudad aimata, aga kiireteks muutusteks peab kogu aega valmis olema,“ tõdes ta.

Eesti Höövelliistu tooteporfellis on sadu erinevaid profiilliiste: põrandatele, uksepiiretele, katteliiste, sise- ja välisnurgaliiste, ümar- ja klaasiliiste, viimistletud ja viimistlemata profiliiste. Eesmärk on pakkuda klientidele laia sortimenti, aga ka head teenindust. „Igal riigil on oma standardsortiment, aga ka igal inimesel võib olla oma erisoov, näiteks soovitakse teatud kindlat tooni punaseid liiste. Eritellimuse maht on kasvavas trendis ja nõuab paindlikkust,“ selgitas Rooks.

Materjalidest kasutatakse tootmises peamiselt oksavaba mändi, nii sõrmjätkatud kui ka täispuiduna. Enamuse sõrmjätkatud materjalist hangib ettevõte Eesti tootjatelt-tarnijatelt. Et oksavaba täispuidust mändi vajalikus mahus ja kvaliteedis koduturult saada pole, siis tuleb lisaks importida lähiriikidest Soomest, Rootsist, Lätist.

Liist on turvaline toode

Rooks tunnistas, et uueks majandusaastaks seatud eesmärgid korduvad enamasti aastast-aastasse: „Ega pelgalt aasta lõpukuupäev plaanidesse muutusi too. Tegemist on pideva protsessiga, kus eesmärgid ja probleemid jäävad suures plaanis samaks: konkurentsis püsida; oma tootmist tuunida; otsustada, kas minna kasvuga kaasa või mitte; nuputada, millisesse tootmisüksusesse investeerida; uurida, kuidas tehnoloogiad, mis aitavad meie toodet konkurentsivõimelisemaks teha, arenevad; töötajaid motiveerida... - see on järjepidev töö. Liistutootmises pole midagi kosmilist, aga nagu igas äris või tootmises, on nüansid need, mis otsustavad. Need annavad konkurentsieelise, aga nendest laia suuga ei räägita.“

Eesti Höövelliist pole oma tegutsemise kümnendite jooksul tõsiseid tagasilööke kogenud. Ajal, mil masutorm Eesti ehitusturgu rüüstas, purjetas ettevõte eksportturgude tuules. Rooksi arvates on põhjuseks nende toode ise: „Liist on turvaline toode. Kui ehitusturg on aktiivne, kasutatakse seda rohkem uutes hoonetes, kui on vaiksemad ajad, tegelevad inimesed renoveerimisega ja liistud lähevad ikkagi kaubaks. Vähemalt nii meeldib meile mõelda.“

 

Tea Taruste

kaasautorÄripäeva Metsamajanduse kuukiriwww.pollumajandus.ee/metsandus