Suure tõenäosusega loob elektri hinna tõus soodsa pinnase alternatiivsete ja säästlike energiaallikate kasutuselevõtuks, leidsid Puitkarkassmajade ehitaja Matek ning liimpuidutootja Barrus.
- Moodul- ja elementmajade tootmine Pärnus AS Matek tootmistsehhis Foto: Äripäev AS
Mateki ja Barruse juhtide sõnul pole nende äri ülemäära energiaintensiivne, näiteks moodustab Barruse toodangu omahinnast elekter ettevõtte juhatuse liikme Jürgen Ainsalu sõnul vaid 1%. Küll aga ei tähenda see, et ettevõte ei sooviks panustada alternatiivsetesse energiaallikatesse, näiteks päikeseenergiasse.
Ainsalu arvas, et kui elektri hind peakski umbes 30% võrra tõusma, nagu esmaspäevase Äripäeva artiklis kirjas, siis võivad tööstusettevõtted hakata enam panustama just lokaalsetesse elektrijaamadesse või nägema lahendust päikesepaneelides. "Tasuvus läheb sellistele investeeringutele kiiremaks ja ilmselt hakkame nägema rohkem investeeringuid lokaalsetesse elektritootmistesse," ütles ta. Päikesepaneelide kasutuselevõttu ei välista Võrumaal tegutsev Barrus isegi, ent lisas, et alternatiivenergia pole siiski ettevõtte plaanides esimesel kohal.
„Võib juhtuda, et see uudis võib omada üsna positiivset mõju tööstusiku LED-valgustuse pakkujatele, sest oleme oma tehase täielikku valgustuslahenduse uuendamist juba üsna mitu aastat edasi lükanud, selle uudise valguses võib see majanduslikult täiesti põhjendatud olla,“ arutles Mateki tegevdirektor Sven Mats soodsamate energialahenduste üle. Tema sõnul ettevõtte elektriarve hinnatõusu tõttu tuntavalt suuremaks ilmselt ei lähe, kuivõrd elekter moodustab kogu kulupaketis vaid mõne promilli.
Ühtlasi leidis Mats, et ilmselt pole mõtet kaaluda ka elektri hinna fikseerimist või kindlustamist. „Ostame elektrienergiat börishinnaga ning ei ole seda fikseerinud – tagasi vaadates tundub see mõistlik otsus ning planeerime seda ka edaspidi,“ kommenteeris ta.
Seotud lood
Eesti kapitalil põhinev Viljandimaa puidufirma Pinska OÜ tõusis mulluste majandustulemuste põhjal Äripäeva puidutööstusettevõte edetabelis 55.positsioonilt neljandale kohale. Ettevõtte lõpetas 2016. aasta 4,5 miljoni eurose käibe juures 480 559 eurose kasumiga, aasta varem olid need näitajad vastavalt 2,9 miljonit ja 101 259 eurot.
Äripäeva puidutööstusettevõtete edetabeli esikolmikut iseloomustavad selged sihid, julged sammud ja võimekus kiirelt reageerida. Tootmisettevõtete tegutsemise edukuse määrab võimekus ühendada mastaapsus ja paindlikkus.
Mullu hollandlastele müüdud AS Lasita Maja, Euroopa üks juhtivaid puitmajade tootjaid, sai tänavu valmis tootmisüksuse laienduse ning plaanib olulist tootmismahtude ja käibekasvu. 2016. aastal 31,5 miljonit eurot müügitulu teeninud ettevõtte eesmärk on lähiaastail saavutada 50-miljoniline käive ja end Lääne-Euroopa turul veelgi tugevamalt kehtestada.
2002. aastal tootmist alustanud puidutöötlemisettevõte Peetri Puit OÜ on Kagu-Eesti üks suuremaid tööandjaid. Eelmisel aastal tehaselaienduse avanud tootja, kelle liimpuidust pea veerand läheb Saksamaale, rühib tasapisi ka uutele turgudele, plaaniga toodangumahtu kolmekordistada.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?