- aripaev.ee
- tööstusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- raamatupidaja.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- finantsuudised.ee
- palgauudised.ee
- ituudised.ee
- foundme.io
- kestlikkusuudised.ee
- bestmarketing.ee
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lasita Maja laieneb ja timmib tooteportfelli
Mullu hollandlastele müüdud AS Lasita Maja, Euroopa üks juhtivaid puitmajade tootjaid, sai tänavu valmis tootmisüksuse laienduse ning plaanib olulist tootmismahtude ja käibekasvu. 2016. aastal 31,5 miljonit eurot müügitulu teeninud ettevõtte eesmärk on lähiaastail saavutada 50-miljoniline käive ja end Lääne-Euroopa turul veelgi tugevamalt kehtestada.
Möödunud aasta oli ettevõtte arengus põnev ja muutusiloov. Märtsis müüs Lasita Maja omanik Kaido Maisvee 90% osalusest Hollandi ettevõttele Outdoor Life Group Holding BV, Eestis alustati tehase laiendustöid, eesmärgiga kasvatada tootmisvõimsust, tuua Hollandi tootmine siia üle ja konsolideerida kõik Eestis asuvad tootmisüksused ühe katuse alla. Lasita Maja tootmishoone Tartu lähistel, Pihva külas kasvas tänavu 8500 ruutmeetri võrra.
SÜNDMUS SINU SEKTORIS
Soodushinnaga Puidutööstuse Äriplaani konverentsile
Kuni selle nädala lõpuni saab osaleda Äripäeva teemaveebi www.pollumajandus.ee korraldatud konverentsil „Puidutööstuse Äriplaan 2018“ soodushinnaga.
Konverentsi vastu on suur huvi. Juba praeguseks on registreerunud üle 90 osaleja. Vaata kes osalevad SIIT.
Loe pikemalt, miks tulla konverentsile SIIT.
„Tehases on nüüd üle 16 500 ruutmeetri tootmispinda, lisaks paartuhat ruutmeetrit administratiivüksusele. Koondame siia kogu oma tootmise, sisseseadesse oleme investeerinud enam kui 3,5 miljonit eurot. Üritame komponentide tootmisprotsessi maksimaalselt automatiseerida, muuhulgas paigaldame innovaatilise kelbatootmisliini, mis on Eestis ainulaadne,“ märkis Lasita Maja osanik ja juhatuse liige Kaido Maisvee.
Kolimine praegu käib, osa sisseseadest on tarnitud, osa veel tulemas – jaanuariks loodab ettevõte protsessiga ühele poole saada. Ümberkorraldused suurt tööjõukasvu 250 töötajaga ettevõttele kaasa ei too. Maisvee sõnul keskendutakse pigem sellele, et tööprotsessid automatiseerida ja juba olemasolevatele inimestele rohkem palka maksta.
Lasita Maja toodangust pea pool läheb Saksamaale. „Töötame selle nimel, et meie Saksamaa turu osakaal oleks väiksem, aga see ei tähenda, et tahame sinna vähem müüa,“ sõnas ettevõtte juht kavalalt. „Praeguse võimsuse juures toodame 45 000 ühikut aastas, laienemine toob kaasa toodangumahu kasvu 60 000 ühikuni. Kuhugi tuleb need majad müüa ja Euroopast kaugemale eksportimisel seab logistika omad piirid,“ arutles Maisvee. „Ostujõud on ikkagi Lääne-Euroopas ja ehkki me oleme enamuses Euroopa riikides esindatud, on nüüd vaja seal tugevamini kanda kinnitada. Kuigi meil on hollandlastest omanikud, on meil sealgi suur kasvupotentsiaal,“ lisas ta.
Euroopa turg on väga eriilmeline ning riigiti vajavad kliendid erinevat lähenemist ja on huvitatud erinevatest toodetest. Saksamaa näiteks paistab silma pikaajalise puitmajade tarbimise traditsiooniga, seal lähevad kaubaks puhkemajad ja panipaigad. Inglismaal seevastu eelistatakse aianurka väliköögi või kodukontoriga sisustada; Prantsusmaal ja Hollandis aga ostetakse hoopis kuure ja garaazhe.
MIS ON MIS - AS Lasita Maja
Müügitulu 2016.aastal 31,5 miljonit eurot, kasum 1,65 miljonit eurot.
Toodang: 98% toodangust läheb ekspordiks, peamised sihtriigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia, Norra.
Toodangumaht: 45 000 majaühikut aastas
Tartumaa edukate ettevõtete TOPis 2. Koht
Omanikud: Outdoor Life Group BV (90%), Kaido Maisvee, OÜ Skywood (10%)
„Tänapäeval polegi müügieduks ainsana määrav toode iseenesest, kuivõrd selle kättesaadavus, kõrvalteenused, lisandväärtus. Kunagi alustades oli tore, kui saime koorma vahelattu maha panna, nüüd on oluline, et maja jõuaks lõpptarbija õuele - ja enamuses Euroopa riikides suudame seda kliendile pakkuda. Ja kui kunagi tundus, et on vahva müüa maja kui lego, mille igaüks saab ise juhendi järgi kokku panna, siis inimeste elutempo kiirenedes soovitakse majapüstitus lisateenusena tellida. Kliente huvitavad üha enam ka eelvärvitud majad, nii et järgmisest hooajast on need meie tootekataloogis olemas,“ loetles Maisvee arenguid, mida klientide muutunud soovid on tinginud.
Lasita Maja klientideks on eelkõige väikesed ja keskmise suurusega aianduskeskused ning viimasel ajal üha enam ka veebipoed. Kataloogitoodetest on lõviosa kohapeal olemas. Hollandis asub ka keskladu, kust majad jõuavad sihtpunkti 72 tunni jooksul. „Projektimüüki me praegu ei tee, müügiga tegelevad igas riigis kohapealsed inimesed ja Eestis asuv back-office vaid toetab seda,“ selgitas Maisvee. Konkurentsis püsimiseks peab ta olulisimaks oskust oma klienti kuulata: „Me toodame oma kaubamärgi tooteid, mida saab valida kataloogist, aga oleme läinud seda teed, et küsime, mida me võiksime just teile disainida.“
Suurimaks väljakutseks ettevõttele ongi leida tasakaal taskukohase masstoodangu ja keerukamate disaintoodete vahel. „Tasakaalu leidmine tooteportfellis on tähtis. Turul läbilöömiseks on vaja ületada kriitiline maht ja see võimaldab ka luua asju, mida on kena omada, mis on midagi enamat, kui aianurka püstitatud lihtne kuur, mis pakuvad rõõmu disainerile, maastikuarhitektile, lõpptarbijale ning aitavad ka ettevõttel oma innovaatilisust eksponeerida,“ rääkis Maisvee.
Lasita Maja tooteportfellis on üle 600 erineva disaini, millest aktiivselt on iga-aastases tootmises u 400. Küsimus on, kuidas protsesse juhtida nii, et tootmine oleks pidev, ent laoseis optimaalne – aiamajade puhul on ju tegemist hooajakaubaga. Maisvee sõnul kasutasid nad kunagi hooajatöölisi, nagu paljud tootjad praegugi. „See tähendas aga, et õpetasid inimesele töö selgeks ja ütlesid talle head aega. Nüüd toodame aastaringselt kuust-kuusse samas mahus ja planeerime laotööd: enne hooaja algust kasvatame varud suureks ja hooajal (Euroopas reeglina veebruarist septembrini) üritame lao tühjaks müüa,“ kirjeldas ta.
KOMMENTAAR
Heal planeerijal materjaliostul eelisedIngvar Vaga, Stora Enso müügijuht
Oleme Lasita Maja partner ja hankija olnud juba algusaastatest ning jäänud nende kõrvale nii heas kui halvas. Need ajad, mil neid kasvufaasis kimbutasid likviidsusprobleemid ja arvete maksmine läks üle tähtaja, on jäänud aastate taha. Oleme Lasita Maja arengut jälginud ja üritanud nendega kaasas käia ja ka nende edust osa saada. Ettevõte on teinud märkimisväärseid arenguhüppeid – praegugi on nad laienemas, kasvatavad efektiivsust ja meil on hea meel kui meie partneril hästi läheb.
Lasita Majaga on hea koostööd teha, sest nad teavad, mida nad soovivad ja on võimelised oma tegevusi ja ostusid ette planeerima. Kuusepuu kättesaadavusega on paraku nii, et kõigile seda ei jagu. Eestis on aiamaju eksportivaid ettevõtteid päris palju juurde tulnud. Turud on välja kujunenud, majatootmiseks vajalike profiilide arv on aga piiratud. Küsimus on toorme mõõtmetes: saetööstustes on ju see häda, et palgiladu võib olla suur, aga teatud mõõtu saad pakkuda limiteeritud määral. Selles olukorras eelistame mõistagi ettevõtteid, kellega meil on ajalooliselt hea koostöö olnud ja kes oma oste kvartali lõikes adekvaatselt planeerivad. Stora Enso tugevus on paljude saeveskite olemasolu. Lasita Majale müüme 5-6 sae- ja höövlitööstuse toodangut, toome materjali lisaks Eestile ka Lätist, Leedust, Soomest, Venemaalt ja Rootsist. Lasita Maja on meile kindel partner, saame omakorda oma tegevust planeerida ja saeveskid ei pea muretsema, et tarne kokkulepitud ajal ei toimu.
Käesolevaks aastaks planeeritud 8protsendise käibekasvuni ettevõte tänavu ei jõua – siingi toob majatootja juht põhjusena välja hooaja eripära: „Sel aastal jääme kasvuga tagasihoidlikumaks. Ei saa öelda, et meil oleks seljataga kehv aasta, aga suvi on olnud heitlik nii siin kui Euroopas ning aiandussektor on ülimalt ilmatundlik. Mõni miljon eurot mullusele 31,5 miljonile siiski lisandub.“
Ettevõtte 19aastase tegutsemisaja jooksul on olnud vaid kaks aastat, mil käive võrreldes eelneva perioodiga on kahanenud – 2008 ja 2013. „Eks kõige keerulisem oli 2008. aasta. Kuna meie turg oli Euroopa, olime probleemide ees juba siis, kui Eestis veel majanduslangust tunda ei olnud. Mingil hetkel tundus, et polegi võimalik edasi minna: laod oli toodangut täis, tellimusi ei olnud, võlad olid suured. Jõudsime pankadega siiski kokkuleppele ja jätkasime,“ meenutas Maisvee ja tunnistas, et 2013. aastal oli tegemist üldise laiskusega: „Inimene läheb ju laisaks, kui liiga hästi läheb. Hakkasime siis pärast miljonieurost käibelangust usinamalt tööle ja aasta hiljem saavutasime 6 miljonit eurot kasvu.“
Lähiaastaiks on Lasita Majal siht kasvatada müügitulu 50 miljoni euroni. Hollandi omanikfirmal Outdoor Life Group Holding BV on tootmisüksusi ka mujal Euroopas, kus toodetakse aiandusega seotud puittooteid: terrassilaudu, aiaelemente, aiamaju jmt. „Eesmärk on grupi tasandil konsolideerida kogu freesprussidest aiamajade tootmine Eestisse, Pihva tehasesse. Outdoor Life Group Holding BV kasutab seejuures Lasita Maja kui oma kaubamärki, mis jääb tema turundusstrateegia lipulaevaks,“ avaldas Maisvee tulevikuplaane.
Tea Tarustekaasautor
Seotud lood
Kohila Vineeri, kes kuulub Latvijas Finieris gruppi, põhitegevusalaks on kasespooni ja -vineeri tootmine ja tootearendus ning tehas on heaks näiteks ühest viimase aja suuremast investeeringust Eesti tootmissektoris.
Suure tõenäosusega loob elektri hinna tõus soodsa pinnase alternatiivsete ja säästlike energiaallikate kasutuselevõtuks, leidsid Puitkarkassmajade ehitaja Matek ning liimpuidutootja Barrus.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) otsustas möödunud aasta lõpus, et toetab suurinvestori meetme kaudu miljoni euroga Estonian Plywood ASi spooni- ja vineeritööstuse rajamist Jõgevamaale, mis annab tööd ligi 150 inimesele.
Soome ettevõttele UPM-Kymmene Oy kuuluvat Otepää vineeritehast üle kolmeteistkümne aasta juhtinud metsandusharidusega Ando Jukk pani möödunud reedel ameti maha ning pühendub edaspidi oma pere ettevõtmistele.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele