Peetri Puidu edu taga tootearendus ja hästi timmitud protsessid

Peetri Puit tegeleb peamiselt erikujuliste liimpuitkonstruktsioonide, ristkihtliimpuidu (CLTcross laminated timber) ja sõrmjätkatud konstruktsioonpuidu valmistamise ja müügiga. Lisaks põhitoodangule teeb ettevõte teenustöödena ka puidukuivatamist ja hööveldust. Suurimad toodangu sihtriigid peale Eesti on Saksamaa, Prantsusmaa, Leedu ja Norra.

Äripäeva puidutööstusettevõtete edetabelis tõusis Peetri Puit OÜ mullu kaheksandaks, aasta varem oldi 60.kohal. 2015. aastal kasvas käive pea 10 protsenti, kasum aga kolmekordistus: ligi 10,3 miljoni euro suuruse müügitulu juures teeniti kasumit 1,4 miljonit eurot. Aasta varem oli käive 9,3 miljonit eurot,  kasum jäi alla poole miljoni. Ehkki eelmise aasta majandusnäitajad jäävad mullustele alla, prognoosib ettevõtte juht Peeter Peedomaa tänavu taas kasvu.

„Projektipõhise tootmise puhul määrab tulemuse see, kui palju ja kui mahukaid projekte mingil aastal on. Me pole end üles ehitanud masstootjana, kes müüb hinda. Peetri Puidu tootmine baseerub eritellimustel, iga tellimus on omanäoline ja nõuab individuaalset lähenemist,“ selgitas Peedomaa. Viimase aja suurimateks ja keerukamateks projektideks on olnud Kohila Vineeri tootmishoone, Põlva Gümnaasium uus koolimaja - liginullenergiahoone, Toftani saeveski laiendus ning põneva arhitektuurse lahendusega Tartu Lõunakeskuse juurdeehitus. Rootsis on tänavu valmimas Stockholmi staadion, mille ehitamisel kasutatakse nii tavapärast liimpuitkonstruktsioonie kui ristkihtliimpuitu ehk CLT-d. 2015. aastas valmisid muude objektide kõrval Faluni hooldekodu, Rakvere Tark Maja, Rakvere Reketlonihall ja Vilniuse Tennisehall.

2012. aastal sai firma uueks kaubamärgiks ARCWOOD by Peetri Puit, mis kannab ettevõtte põhiväärtusi: paindlikkust ja efektiivsust. „Globaalses vaates on konkurents liimpuidu tootmisel tihe ja on üksjagu nuputamist, kuidas teistest parem olla. Oleme orienteerunud eritellimustele, pakume kompleksseid lahendusi – alates projekteerimisest paigalduseni. Paindlikkus tähendab aga ka seda, et oleme oma tootmisprotsessid sättinud nii, et saame võimalikult kiiresti, ilma suuremate tehnoloogiliste muutusteta toota turu nõudlusest lähtuvalt parema rentaablusega tooteartikleid,“ avaldas Peedomaa.

2016. aasta septembris sai Peetri Puit valmis 10 miljonit eurot maksnud Põlva tehase laienduseUus tehas annab täiendavalt tööd paarikümnele inimesele, palju panustati automatiseerimisele ning innovaatiliste lahenduste kasutamisele. 8000 ruutmeetri suurusele tootmispinnale paigaldati sisseseade, mis võimaldab nii liimpuidu kui ristkihtliimpuidu tootmist. Valmis ka uus büroohoone, mis on esimene CLT lahendusel ehitatud büroohoone Eestis. Uudne on ka kompleksi küttesüsteem, kus kütmiseks kasutatakse kiirguskütte paneele, kusjuures büroo osas täidavad kiirguskütte paneelid suvisel ajal ka jahutusfunktsooni.

Toona väljahõigatud lähiaastate plaan – kolmekordistada tootmismahte ja laieneda Suurbritannia, USA ja India turule – on endiselt jõus. „Ega meil põrutavaid uudised pole. Timmime uut tootmistehnoloogiat ja üritame mahtusid kasvatada. Investeeringud uuendustesse olid päris suurejoonelised, aga ega tootmine nipsust käima lähe – see nõuab aega ja raamidesse sättimist. Aega nõuab ka sisenemine uutele turgudele, aga suund on paigas,“ rääkis Peedomaa. Viisteist aastat tagasi alustas Peetri Puit viie töötaja ja kasutatud seadmetega. Nüüdseks on ettevõttes tööl üle saja inimese, investeeringuid tehnoloogiasse on tehtud pidevalt. Tehaselaiendust plaaniti aastaid ning oli ka valikuhetk, kas jääda paigalseisu või areneda edasi ja ajaga kaasas käia.

Üksjagu innikust edasi areneda on ettevõttele andnud Nutika spetsialiseerumise raportis esile toodud ehitussektori eesmärgid, mille kohaselt aastal 2021 oleks puitmajade osakaal korterelamutest 30% ja väikeelamutest 70%. Peedomaa sõnul peaks ehitussektor ses suunas liikuma, ent puidu kasutuselevõtu suurendamiseks on vajalik ka riigi toetus. „Paljudes Euroopa riikides on sätestatud seadusandluses puidu kasutamise osakaal ehitises. Heaks näiteks puidu laialdasemale kasutamisele suunamises on Londoni omavalitsus: kui hoone ehitatakse raudbetoonist või betoonist, on lubatud ehitada kolm korrust, kui aga puidust, siis viis. See on lihtne hoob, sest iga arendaja saab aru, et kui ehituspindala on sama, siis puidu puhul saab ta müügieelise. Kinnisvaraarendjaile on CLT kasutamise argumendiks ka see, et seina konstruktsioonide arvelt on võimalik saada juurde 10 % enam kasulikku pinda“, tõi ta näite.

Peedomaa sõnul näitab 2014. aasta lõpul turule toodud CLT ehitusmaterjalina üha jõulisemalt kasvutrendi. „Sisetunne ütles, et CLT on see, mida turg hakkab nõudma ja kliendid vajavad ning näib, et tegime õige otsuse, tabasime hetke,“ nentis ta.

Huvi materjali vastu on üles näidanud nii arhitektid kui tellijad, sihiks ongi eelkõige koduturul selle kasutusvõimalusi näidata. „CLT läheb praegu veel suures osas ekspordiks, läbi majatootjate ja ehitusfirmade üksjagu ka Rootsi, Norrasse ja Soome. Eestis pole seda materjali palju kasutatud, ent projektid on paberil ja peatselt hakkavad need realiseeruma,“ kinnitas ta ja lisas, et ega eestlasele uue toote puhul jutust ja ilupiltidest piisa – ikka tahetakse materjali oma silmaga näha ja katsuda.

Ristkihtliimpuidu eeliste ja tugevustena toob Peedomaa välja materjali stabiilsuse ja tugevuse: „CLT on oluliselt jäigem ja stabiilsem kui majatehastes laialdaselt toodetav karkassipõhine majaelement. Saame lahendada kõik kandvad seinad, tugevuspiiranguid ette ei tule. Tavapärase karkassi puhul üle kolme korruse ehitada ei kannata, CLT aga võimaldab ka 5- ja 8-korruselisi kortermaju ehitada. Lisaks heale kandevõimele tagab materjal ka hea sisekliima ning ekspluatatsioonikulud on pikemas perspektiivis väiksemad kui radubetooni või puitkarkassi puhul.“

Head inimesed ja tugev tootearendus

Üheks oma eduteguriks peab Peedomaa ettevõtte inimressurssi ja tugevat tootearendust. Kontsernis töötavale sajale inimesele otsitakse lisaks veel CNC-operaatoreid ja insenere. „Inseneritugi partneritele ja ehitajatele on väga oluline, nii saame pakkuda täislahendust: teostada konstruktiivse osa projekteerimise, tootmise, komplekteerida tooted vajalike metalldetailidega, teha paigaldustööd. Ega tööjõuga lihtne ole, eelistame erialase haridusega spetsialiste, keda siis ise edasi koolitame,“ märkis ta.

Tootearenduse põhifookuses on CLT. Koostööd tehakse Tallinna Tehnikaülikooliga, kus magistrandid tegelevad toote funktsioonide uurimisega. CLT tootearenduses keskendutakse peamiselt helipidavuse ja sõlmede tehniliste lahenduste täiendamisele. Peedomaa sõnul on puit oluliselt tulepüsivam kui metallkonstruktsioonid ning lähiajal on plaanis läbi viia üks tulekatse, mis näitab ära CLT vastupidavuse.

Tootmiseks vajalik saematerjal tuleb lõviosas Eestis tegutsevatelt suurematelt saeveskitelt, väike osa ka Venemaalt ja Lätist. Ühiskonnas viimasel ajal tulipunktis oleva raiemahtude suurendamise poleemika kohta arvab Peedomaa: „Väidetavalt on ressursse arvestades võimalik rohkem raiuda, aga siinkohal tuleb arvestada, millist arvestusmeetodit on kasutatud. Ressursse on mõistlik kasutada nii, et meie kodumaisest materjalist jääks kogu tulu Eestisse: nii metsa ülestöötamisest, saeveskite tööst kui tootmisest, mis annab lisandväärtuse.“

Tunnustus presidendilt

2017. aasta tõi Põlva puidutöösturile kõrge tunnustuse presidendilt – Valgetähe IV klassi teenetemärgi saanud Peedomaa on rõõmus, et ettevõtjaid märgatakse ja nende igapäevatööd hinnatakse. Peedomaa on kogu oma täiskasvanuea pühendanud puidutöötlemisele ja ettevõtluse arendamisele. Puidutöötlemise eriala valis ta juba Võru tööstustehnikumis, esimene töökoht oli Põlva KEKi liimpuidutsehhis – lihttöölisest sai peatselt tsehhi meister, seejärel juhataja. 1992. aastal lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikoolis keemiateadustkonnas ja alustas samal aastal tegevdirektorina AS Liimpuit, kus töötas Peedomaa kümme aastat. Aastal 2002 alustas tegevust Peetri Puit. „Olen liimpuiduga tegelenud rohujuure tasandilt kuni ettevõtte juhtimiseni. Võib öelda, et mul on peal kleebis „liimpuit“,“ muigas Peedomaa. Ettevõttes on ametis ka tema poeg juhiabina ja abikaasa logistikuna – seega ei pääse puidujuttudest ka koduse köögilaua taga.

Tea Taruste

põllumajandus.ee kaasautor