15.-16. novembril toimub Tallinnas 11. rahvusvaheline puitarhitektuuri ja –inseneeria konverents “Puit – homse elukeskkonna võti”, mille eesmärk on edendada puidu kui jätkusuutliku ehitusmaterjali kasutamist ehituses.
- Üks nominente aasta puitehitise tiitlile on Barrus ASi kontor. Foto: Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on lähiaastate arhitektuuri peamiseks märksõnaks jätkusuutlik arhitektuur ehk läbi energiatõhususe ja keskkonnasõbralike materjalide kasutamise vähendada hoonete negatiivset mõju keskkonnale. “Puit kui keskkonnasõbralik ehitusmaterjal kogub inimeste seas aina enam populaarsust, mistõttu näeme üha enam puitu nii eramute kui ka korrushoonete ehituses. Tänu puidu esteetikale ning kergele töödeldavusele saab puitu kasutades ehitada stiilse ning vastupidava ehitise,” selgitas Välja.
Tema arvates peaksime metsarikka ja tugeva ehitussektoriga riigina enam tähelepanu pöörama sellele, kuidas integreerida puidu kasutamisel kvaliteedi, tervise, ohutuse ning säästliku kasutuse aspektid ning kuidas puit aitab kaasa kohaliku ja ülemaailmse majanduse jätkusuutlikule arengule.
Inspireerimaks ka Eestis enam hooneid puidust ehitama, astuvad konverentsil üles arhitektid ja insenerid, kes toovad puitarhitektuuri näiteid nii Põhja-Ameerikast, Austriast, Soomest, Lätist kui ka Suurbritanniast. Iseäralike teemadena käsitletakse konverentsil mitmekorruseliste puidust moodulmajade ning ristkihtpuidust korrushoonete ehitust.
Lisaks kuulutatakse konverentsil välja konkursi Aasta Puitehitis 2017 parimad puitehitised Eestis.
Lisaks peaauhinnale “Aasta Puitehitis 2017” antakse välja ka UPM-Kymmene Otepää aasta vineeriauhind, Arcwoodi aasta liimpuiduauhind ja Raitwoodi aasta fassaadiauhind.
Võistluse žüriisse kuuluvad Peeter Loo (KAMP arhitektid, Eesti Arhitektide Liidu liige), Tomomi Hayashi (HGA arhitektuuribüroo, “Aasta puitehitis 2016” eriauhinna võitja, Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuriinstituut), Karin Paulus (Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu liige), Elmar-Jaan Just (Eesti Ehitusinseneride Liidu liige, Tallinna Tehnikaülikool), Andres Madalik (Merko Ehitus Eesti AS, põhjamaade suuna juht), Henrik Välja (Puuinfo/Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit).
Konverentsi korraldab
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Ehitusinseneride Liiduga.
Konverentsil esinejate ja programmiga saab tutvuda
SIIN.
Seotud lood
Soome puidufirma Metsä Forest täitis mullu Eestis oma eesmärgi ning prognoosib selleks aastaks Eesti puidutööstusele korralikku kasvu.
2002. aastal tootmist alustanud puidutöötlemisettevõte Peetri Puit OÜ on Kagu-Eesti üks suuremaid tööandjaid. Eelmisel aastal tehaselaienduse avanud tootja, kelle liimpuidust pea veerand läheb Saksamaale, rühib tasapisi ka uutele turgudele, plaaniga toodangumahtu kolmekordistada.
Äripäeva puidutööstusettevõtete edetabelis on Eesti Höövelliist OÜ püsinud aastaid esikümnes. Mullu hõivas profiilliistude tootja, Suure-Jaani suurim tööandaja topis kuuenda positsiooni.
Puidutöötlemise ja metsavarumise ettevõte Lemeks investeerib 30 miljonit eurot ja loob kuni 150 uut töökohta, teatas ettevõte.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?