Puidukoja arendustegevus jätkub mitmel rindel

Äripäeva puidutööstusettevõtete edetabelis oli Puidukoda mullu 14. kohal, aasta varem oldi 29. kohal. Kui 2016. aasta müügikäive oli 25,8 miljonit eurot, tootmismaht 96 000 m3, siis mullu kasvas käive 30,5 miljoni euroni, tootmismaht 110 000 m3. „Puhaskasum oli küll 100 000 euro võrra väiksem kui aastal 2016 – 1,18 miljonit eurot, samas EBITDA kasvas 200 000 euro võrra. Investeeringud olid mahukad, ettevõtte laienemisega seoses kasvasid intressi- ja amortisatsioonikulud,“ selgitas 2016.aastast tegevjuhina töötav Kristjan Saks, kes ettevõttes ametis 2010. aastast.

Saksa sõnul seisneb Eesti puidusektori fenomen selles, et puidu järelväärindamise osakaal on hästi suur. „Soome ja Venemaa okaspuu puidu eksport on suures osas rajatud saematerjali tootmisele, suuremahulisele, ent primitiivsele ja vähem lisandväärtust lisavale tootmisele. Eesti tootjad panustavad järjest enam kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele nagu höövelmaterjal, aiamajad, elementmajad, puitmööbel jms,“ märkis ta.

Puidukojas on kõige kiiremini kasvav tootegrupp viimistletud tooted ning Saksa sõnul ollakse Eesti suurim voodrilaua viimistleja. Veebruaris käivitas ettevõte teise viimistlusliini, eesmärgiga jätta rohkem väärtust Eestimaale. „Meie toodangust umbes 10% on kas värvitud, lakitud või vahatatud ning tahame seda osakaalu edaspidi kasvatada. Meie eripära on, et üle 90% vajalikust toorainest tuleb väljastpoolt Eestit, peamiselt meist 500-1000 km põhja pool asuvatelt tarnijatelt Põhja-Venemaal ja Soomes. Meie tooraine sisendist ca 70% on kuusepuit. Eesti kuusepuidu kvaliteedi ja hinna suhe pole kahjuks meie toote eripärasid ja kvaliteedinõudeid arvestades paljude meie kuusepuidust toodete jaoks piisav,“ selgitas ta.  Konstruktsioonipuitu toodab ettevõte vaid 5% kogumahust. See madala lisandväärtusega toode jääb Eestisse, kuna transpordikulu on puidu ekspordil ju suurim kululiik.

Ettevõte plaanib suurendada puitbriketi ja pelleti tootmismahtu. „Seni tootsime ainult briketti ja suutsime ära kasutada ligi pool tekkivast saepurust, teise poole müüsime graanulitootjatele. Mullu oli nõudlus madal, saepuruhinnad läksid alla ja leidsime, et on mõistlik ise tootmist alustada. Oktoobris käivitasime oma pelletitootmise ning järgmise kahe aasta plaan on kogu tootmise käigus tekkiv jääkprodukt ise ära pressida,“ rääkis Saks.

Puidukoja toodangu mahust läheb pea pool Euroopa riikidesse, veerandi jagu mujale maailma ja veerand jääb koduturule. Poolas on ettevõte oma tootegrupis turu suurim tarnija, kelle toodang moodustab hinnanguliselt 10-15% Poola turul müüdavate sise-ja välisvoodrilaudade mahust. „Meil on Poolas seitsme töötajaga tütarettevõtte ja kaks ladu: üks Saksamaa, teine Leedu piiri lähedal – sealt müüme tooteid ka lõppklientidele. Teine tütarettevõte asub Tšehhis, seal on meie turuosa umbes 7%. Tagasi oleme ka Hollandi turul, kuhu ettevõtte algaastail tarnisime odavat konstruktsioonipuitu. Nüüd oleme Hollandi turul üks kahest suurimast värvitud voodrilaudade tarnijast,“ loetles Saks.  

Väljaspool Euroopat on Puidukoja suurimad sihtturud Lõuna-Korea ja India. Eesti tootjad on arvatavasti Lõuna-Korea suurimad sisevoodrilaudade tarnijad, Puidukoda on oma toodangut viinud sinna kaheksa aastat ja nõudlus kasvab. „Aasia riikides kasutatakse meie kõrge kvaliteediga siseviimistluspuitu eelkõige restoranides, kohvikutes ja muudes avalikes ruumides atmosfääri loomiseks, aga ka maapiirkondade suvilates ja eramutes,“ märkis Saks.

Olemasolevatel turgudel on vaja positsiooni hoida ja kasvatada. Euroopa tarbijaskond on vaid 500 miljonit inimest, mõnedes piirkondades, nt Hispaania, on puidukasutuse traditsioon madal. Prantsusmaal ja Inglismaal seevastu kasutatakse puitu üha enam terrasside ja aedade ehituses, Prantsusmaal ka välisvoodrilauana.

Samas kompab Puidukoda laienemisvõimalusi ka uutel turgudel: uuritakse võimalusi laienemiseks USA turul, jaanuaris tarniti proovikogus Uus-Meremaale, väikeses mahus on toodangut müüdud Taisse, mullu alustati müüki Kesk-Ameerikas. „Meil on see valus kogemus olemas ajast, mil 90% toodangust läks ühele turule (Hollandisse). Nüüd vaatame, et ühe turu osakaal müügiportfellis ei kasvaks liiga suureks – 10-15% on optimaalne,“ rääkis Saks.

Tegevjuht peab ettevõtte konkurentsieelisteks omanäolist tooteportfelli, teenuskvaliteeti ja tarnekindlust, ent tunnistab, et hinna osas nad konkurentsi ei paku: „Meie sisendtooraine on kallim kui teistel. Meie klient on see,  kelle jaoks hinnast tähtsam on hea kvaliteet ja teenindus.“

Puidukoja tehas Viljandimaal, Karksis hõlmab üle 8,5 hektari, kasutusel on praegu 6,3 hektarit. Jaanuari algul osteti tuleviku laienemisplaanide teostamiseks lisaks kõrvalasuv tegevuse lõpetanud Karksi õlletehase territoorium pindalaga 2,2 hektarit. Katusealuseid ladusid on tootmisettevõttel ca 6 000 ruutmeetrit ning tootmis-ja kontoripinda ca 5 000 m2, tänavu lisandub veel 4500 m2, juurde ehitatakse laohooneid. Kui perioodil 2007-2013 investeeris ettevõtte peamiselt tootmisesse, siis nüüd tehakse lõviosa investeeringutest infrastrukuuri. Mullu investeeriti kokku 1,5 miljonit eurot, muuhulgas asfalteeriti 22 000 ruutmeetri ulatuses laoplatsi, ehitati 3000 ruutmeetrit laohooneid. Tänavu plaanitakse infrastruktuuri investeerida u 700 000 eurot.

„Kui 2018. aastaga suuremad investeeringud tehtud saame, siis 2019-2020 plaan on panustada teisese järelväärindamise võimalustesse, sh puidu kõrgsurve immutusse. Praegu ostame immutusteenust sisse. Lõuna-Eestis aga teenusepakkujat pole ja meil tuleb puit immutamiseks Tallinnasse või Riiga viia. See on üsna kulukas, arvestades, et pea kümnendik meie toodangust läheb immutusse. Lähiaastail plaanime soetada immutusseadmed ja ehitada ka kuivatid – võimalik, et  hakkame teenust ka väljapoole pakkuma, huvilised on endast juba märku andnud,“ kergitas Saks katet tulevikuplaanidelt.

Igapäevaselt tuleb tegeleda ka tootmis-, logistika-, müügi- ja juhtimisprotsesside timmimisega ning investeerida palju aega ja ressurssi ka ettevõtte meeskonna motiveerimisse ja rahulolusse. „Ilma ettevõtte pikaajaliste, ka keerulistel aegadel lojaalsete ja professionaalsete töötajateta ei oleks ettevõte täna selline edulugu. Ilma nende inimeste panuseta oleks Puidukoda lihtsalt üks hunnik rauda kuskil Läti piiri ääres,“ rõhutas Saks.

1. aprillist võetakse kasutusele ühtne ettevõttesisene majandustarkvara, mis peaks just juhtimise poolt efektiivistama. Seni olid tootmise ja raamatupidamise tarkvara eraldi, mis põhjustas palju topelttööd. Müügimeeskond suureneb aasta-aastalt käsikäes kasvava tootmismahuga. Kui nelja aasta eest tegeles müügiga kolm inimest, siis nüüd seitse. „Müügitöö on liikunud kliendile lähemale. Me müüme kõrge lisandväärtusega toodet ning keskmine müügikogus ühe lepingu kohta pole suur. Kliendile on vaja rohkem aega pühendada,“ sõnas Saks.

Puidukoja tegevjuht tunnistas, et riiklikest kanalitest nagu EAS ja Tööstus-Kaubanduskoda enam on uutele turgudele sisenemisel olnud abi iseenda südikusest. „Kui on vaja müüa puitu Indiasse, panemegi seljakotid selga ja läheme kohale. Messidel osaleme ka, aga alles siis kui oleme turul juba kanda kinnitanud. Soodsad juhused on ettevõtet mitmel korral edasi aidanud, ent mõistagi on vaja sealjuures sihipäraselt tegutseda,“ tõdes Saks.

Läbi kriisi lisandväärtuse loomiseni

Puidukoda OÜ sai alguse 1997. aastal, mil ettevõtte asutaja Enn Kinnas alustas nelja töötajaga vanas kolhoosi tisleritöökojas höövelmaterjali tootmisega. Mõned aastad tegeleti kasepalgi saagimisega. Juhus viis omaniku kokku ühe Hollandi puiduagendiga ning 2000.aastal sai ettevõtte tähtsaimaks sihtturuks Holland, kuhu läks 90% toodangust. Peamisteks tooteartikliteks olid nelikant konstruktsioonpuit ning erinevad distantsliistud. Müügikäive oli 2 mln eurot.

2007. aastaks oli ettevõtte müügikäive tõusnud 7 aastaga 6 korda, ulatudes üle 12 mln euro. Alanud majanduskriisi mõjul kukkusid aga puiduhinnad Hollandi turul drastiliselt – 20% ja Puidukoda jäi konkurentsist väljas. Müügikäive kukkus üle 30% ja omanik oli raske otsuse ees: kas lõpetada tootmine või leida uus hingamine. Enn Kinnas otsustas reorganiseerida tootmise ja keskenduda konstruktsioonpuidu asemel kõrgema lisandväärtusega profiillaudade tootmisele. Tehti suur investeering uude Weinigi profiillaudade tootmisliini, hakati otsima uusi turge ja kliente ning üles ehitama kompetentset meeskonda. Aastal 2010 eksporditi tooteid juba 15 riiki üle maailma.

2011. aastal asutati koos pikaajalise Poola müügiesindaja Tomasz Lipowskiga Poolas ühisettevõte Puidukoda Polska ning 2013. aastal koos Tšehhi müügiesindaja Pavla Bortlovaga Tšehhis ühisettevõte Puidukoda CZ. Värvitud toodete tootmismahu kasvatamiseks soetati Itaaliast uus Cefla viimistlusliin koos vanutamis-lihvimispingi ja kuivatusahjuga. Samal aastal toimus laiapinnaline põleng ning ajutiselt muutus kasutuskõlbmatuks 1800 m2 hoonetest, kannatada said saepuru väärindamise osakond, kontorihoone, värviruum, töökoda. Põlengu järgselt ühtegi töölist ei koondatud ning vaatamata suurtele kahjudele õnnestus ettevõttel kasvatada müügikäivet ligi 40% (13,3 mln eurot).

2013.aastal vahetas ettevõte omanikku. Puidukoja asutaja Enn Kinnas lahkus ettevõttest, uueks omanikuks sai Prantsusmaa puidutööstuskontsern Groupe Rose. Eksportriikide arv on kasvanud kahekümneni, müügikäive 18 mln eurot. 2015.aastal rekonstrueeriti teine höövelliin, mis hakkas senise konstruktsioonpuidu asemel samuti tootma profiillaudu. Uue Weinigi tootmisliiniga kasvas ettevõtte potentsiaalne tootmisvõimekus üle 30%, käive 22 miljoni euroni.

Tänaseks on Puidukoda kasvanud 110 töötajaga ettevõtteks, mis ekspordib toodangut 30 sihtriiki. 2017.aasta käive oli 30,5 miljonit eurot.

Tea Taruste

kaasautor