- aripaev.ee
- tööstusuudised.ee
- logistikauudised.ee
- kaubandus.ee
- raamatupidaja.ee
- ehitusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- finantsuudised.ee
- palgauudised.ee
- ituudised.ee
- foundme.io
- kestlikkusuudised.ee
- bestmarketing.ee
- aripaev.ee
- laanevirumaauudised.ee
- nationalgeographic.ee
- imelineteadus.ee
- imelineajalugu.ee
- mu.ee
- virtuaalkliinik.ee
- dv.ee
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Künnivõistlus on künnioskuste levitamiseks ja propageerimiseks
Eestis toimuvad künnimeistrivõistlused regulaarselt juba 1964. aastast alates ja selle aja jooksul on vaid mõnel korral need ära jäänud. Viimasel kahel aastal olid need Kehtnas, siis enne seda 10 aastat Olustveres, enne seda veel Väätsal, Jänedal jne. Nüüd siis esmakordselt koostöös Eesti Maaülikooliga toimusid need nende katsekeskuses Rõhul.
Midagi enamat kui vaid künd. Eesti Künniseltsi juhatusega oleme neid võistlusi vedanud ning juba Olustveres tulime ideele, et puhtalt künnivõistlus ei ole piisavalt atraktiivne ala, vaid et sinna on vaja juurde midagi, mis rahvale enam vaatemängulisust pakuks. Selleks saigi ellu kutsutud VIP künnivõistlus, kus Eestis tuntud inimesed kaasaaegsel traktoril kündi proovivad. Samas pakume ka tehnikat müüvatele firmadele võimalust oma masinaid reaalses töös näidata ning soovijatel ka ise roolis neid proovida. See on alternatiiv tavanäitustele, kus masnad ühes kohas lihtsalt paigal seisavad. See üritus toimub meil paraleelselt künnivõistlustega nimetuse all "Tehnika Teeviit".
Viimastel aastatel on lisandunud meie päevadesse veel traktorite tõmbevõistlus ehk pulling. Siin löövad kaasa oma ala fanaatikud ning pakuvad pealtvaatajatele oma traktorite võimsuse piire kombates eredat vaatepilti.
Tänavu parimad Lai ja Zilensk
15.-16. septembril selgusid Eesti künnimeistrid. Et tugev vihm muutis esimesel võistluspäeval maa künnikõlbmatuks, siis piirduti sel aastal vaid rohumaa kündmisega ehk meistrid selgusid esimese võistluspäeva tulemuste alusel.2017. aasta künnimeistrid on tavaadral Indrek Zilensk Kesa Agro OÜst ja pöördadral Jüri Lai Stokker ASist.
Selleks, et professionaalsed põllumehed saaksid võimalikult mitmekülgset infot, on juba aastaid korraldatud enne künnivõistlust ka kohalike põldudega tutvumist. Üritus algas 15. septembri hommikul Haage Agro põldudel Baltic Agro põlluseminaridega. Andres Härm sealsete tööde juhina on Eestis tuntud ja tunnustatud taimekasvataja ning kindlasti pakkus mujalt tulnud põllumeestele huvi, et kuidas ta oma firmas põldudel majandab. Eesmärgiks oli just näidata taliteraviljade agrotehnikat, et panna tubli alus järgmise aasta edukale saagile.
Reede ennelõunal toimus ka künnikoolitus, kus selle ala parim spetsialist Urmas Lees näitas oma traktori juures praktilist adra reguleerimist ja kvaliteetse künni ABC-d.
Külalistele oli kindlasti põnev näha VIP künnivõistlus. Maaeluministrile pakkusid konkurentsi Maaülikooli rektor, Tartu linnapea, Gerd Kanter, Laine Randjärv jt. See on eelkõige korraldatud selleks, et propageerida põllumajandust, meie puhast tervisliku toitu ning tõsta selle töö tegijate mainet. Näidates, et need traktorid, millega täna tööd tehakse on ikka hoopis midagi muud kui mõnikümmend aastat tagasi.
Põllumajandusmuuseum lõi kaasa oma väljapanekutega. Organiseeriti töötubasid, demonstreeriti rehepeksu, hobukündi ning kündi vanade uunikum traktoritega.
Võistlustest osalema tulid ka kaks kündjat Soomest. Heino Prost tuli välja oma 1938 aasta Deeringuga.
Põllumeestele suunatud erineva tehnika ja masinate töödemonstratsioonid ehk mess Tehnika Teeviit sai ränkade ilmaolude tõttu kõige enam kannatada. Põhiideed, et masinad saaks tööd demonstreerida, ei saanud liialt pehmete põldude tõttu kahjuks ellu viia.
Laupäeval oli plaanitud viia läbi ka traktorpullingu võistlus, kuid liigne vihm muutis selle võimatuks.
Maaülikooliga sujus koostöö väga hästi. Juba talvel pidasime maha esimesed korralduskoosolekud. Eesti Künniselts on huvitatud sellest, et taolised üritused toimuksid ikka jätkuvalt ning et anda võimalust seda korraldada ka erinevates Eesti piirkondades. Sellest on kasu nii osalejatele kui võistlejatele, näha igal aastal midagi uut ja veidi teistmoodi. Lisaks on taolise suure ürituse korraldamine seotud ka suure vaevaga ning palju lihtsam on seda teha, kui see tuleb läbi viia mõnede aastate tagant.
Pakume Maaülikoolile taolist ajakava, et kui tudeng õpib ülikoolis 3-5 aastat, siis vähemalt korra ta saaks künnivõistlustel osaleda. Kas ise künda, olla abikohtunikuks või kuidagi muidu kaasa aidata. Usun, et need, kes on olnud need 2 päeva kündi hindamas võivad kooli künnipraktikas arvestuse kätte saada. Kindlasti on taoline õppetöö vorm palju põnevam kui vaid teoreetiliselt piltide ja raamatute järgi hinnates. Järgmise aasta üritus toimub jällegi Kehtnas ning ülejärgmisel aastal esialgsete plaanide kohaselt Vändras.
Abiks toetajate meeskond. Kahe päeva korraldamisele aitasid sponsoritena kaasa 22 firmat ning kokku oli korraldajaid 47 erinevat asutust, firmat või ettevõtet.
Nagu iga tehnikaala on ka võistluskünd suhteliselt kulukas ala. Tuleb ju traktor ja ader oma käe järgi ära sättida ning lihtsustatult öeldes seina äärest võetud masinaga on suhteliselt raske konkureerida. See tähendab, et võistlejaid ei ole liialt palju ning kandepind võiks olla suurem. Kui nõukogude ajal olid pea igas maakonnas omad künnivõistlused ja vabariiklikele pääsesid vaid parimad, siis nüüd on lisaks meistrivõistlustele künnivõistlused vaid Võrumaal ja rahvusvahelised koolinoorte võistlused Olustveres.
Künnivõistluste korraldamise põhjuseid on mitmeid. Eelkõige muidugi künnioskuste levitamiseks ja propageerimiseks. Paneb ju korralik künd aluse tulevasele saagile. Kust aga neid parimaid oskusi saada? Ikka nendest maadest, kus põllumajandus- ja maaharimiskultuur on väga kõrgel tasemel. Selleks tuleb osaleda künni maailmameistrivõistlustel, mida korraldatakse juba 64 korda, seekord siis Keenias 1.-2.detsembril.
Tänavuse künnivõistluse plussidest ja miinustest
Plussid 1. Ettevalmistusse kaasas künniseltsi juhatus rohkem osalejaid, peeti senisest rohkem koosolekuid ja jagati infot. 2. Osalesid kõik staažikad künnimeistrid. 3. Maaülikooli kaks tudengit kündsid pöördatrade vabaklasssis. Maaülikooli tudengitel tekkis sügavam huvi kündmise vastu.4. Esmakordselt oli kündjatel tutvustavad pildiga sildid. 5. Kaasati välismaa künnikohtunikud. 6. Võistluspaik Rõhu katsejaam ja Haage Agro põllud olid hästi ettevalmistatud. 7. Rohke tehnikafirmade osavõtt vaatamata ilmale, mis masinaid proovida ei lasknud.8. VIP kündjate jätkuv huvi osalemisel. 9. Põllumajandusmuuseumi tegevus andis üritusele jumet.
Miinused - need olid tehnilist laadi ja tulevikus välditavad1. Võistlejate eelregistreerimse ajal polnud avalikustatud peakohtuniku kontakti. Uutel huvilistel puudus võimalus liituda.2. Eksimused võistlusplatside märgistamisel.3. Vähe tähelepanu võistukündjatele. VIPidele ei tutvustatud päris kündjate tööd. Seepärast võistluste kajastamisel vaid piltidel VIPid ja paljudes, mitte teemaga nii kursis olevate, meediakanalite esmastes uudistes mainiti vaid pöördatrade künnimeistrit. VIPde kaasamine künnivõistlustele on tänuväärne, sest tõmbab üldsuse tähelepanu. Nüüd on aga aeg, et nende abil pääseks ka tegelikult kündjad suurele ekraanile. Selleks piisab 15 minutist, mil teiste aladel tuntud tegijad jälgiksid kündjate avavao ajamist.
Heino LaiapeaKaspar Järvala künniklubi
Traditsiooniliselt esindab Eestit MM-l eelmise aasta 2 meisterkündjat, üks pöördatrade võitja ja teine tavaatrade klassis. Sellel aastal Keenias esindab Eesti pöördatradega Jüri Lai ja tavaadraga Raido Kunila. Selle aasta võitjad Rõhu aiast Jüri Lai ja Indrek Zilensk esindavad Eestit järgmisel aastal Saksamaal toimuval MM-l.
Tulemusi sealt on meie meestel olnud erinevaid. Medaliteni pole veel jõutud, kuid mõnedel aastatel on esimesse kümnesse kohad saadud. Tavaliselt osaleb võistlejaid MM-l kuni 30 maalt, kokku siis kuni 60 võistlejat. Traditsiooniliselt on esiviisik erinevatest UK riikidest aga ka Prantsusmaa, Austria, Belgia jt on võiduriigid olnud.
Künni hindamine käib MM reeglite alusel. Selleks sai tõlgitud reeglistik ka värskelt eesti keelde ning on kõigile kättesaadav. Eelnevalt muidugi toimuvad ka koolitused, juhendamised nii kündjatele kui kohtunikele. Nurinat võib muidugi põhjustada alati taoline hindamine, kus paljud asjad ei ole täpselt stopperi ja mõõdulindiga mõõdetavad. Hindavad mitmed komisjonid nii nagu näiteks iluuisutamises. Samas on aga ka ees väga täpne juhend ja hinnatakse kuni kümmet künnielementi.
Kohtunike taseme tõstmiseks ja suurema erapooletuse tagamiseks oli meil hindajateks seekord ka kaks Soome kohtuniku.
Kindlasti on künnivõistlustel ka mainekujunduslik eesmärk. Saame selle kaudu väärtustada meie Eesti puhast ja tervisliku toitu ning näidata rahvale, et kust see ikkagi tuleb ja millise töö ja vaevaga?
Margus Ameerikas
arendusdirektorBaltic Agro AS
Seotud lood
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele