Karl Kask: kohus annab üldjuhul õiguse keskkonnakaitse eesmärkidest lähtudes

Soraineni bürood tutvustades pidas Karl Kask olulisemaks seda, et  firma tugevuseks turul on sisuline integreeritus. "Võib öelda, et meil on neljas riigis - Eestis, Lätis, Leedus ja Valgevenes - üks ja sama büroo, mitte ei ole tegemist koostööpartneritega ehk meil on 10 integreeritud regionaalset õigustöörühma ja 6 ärivaldkonda igas riigis, millega süvendatult tegeleme," tutvustas Kask.

Keskkonnaõigus on ELis kesksel kohal. "Esiplaanil on tegelikult kaks põhilist valdkonda - konkurentsiõigus ja keskkonnaõigus. Need valdkonnad on kesksel kohal ka Eestis. Näiteks keskkonnakaitset reguleerib Eestis rohkemal või vähemal määral üle kahekümne seaduse. Olulised keskkonnaõiguse põhimõtted, mille välja tooksin, on ettevaatuspõhimõte, vältimispõhimõte ja põhimõte "saastaja maksab". Esimesest põhimõttest tulenebki näiteks keskkonnamõju hindamise kohustus, mis annab ehitusloa üle otsustajale (üldjuhul kohalikule omavalitsusele) vajalikku teavet kavandatava objekti (näiteks tehase) eeldatava mõju kohta. Ettevaatuspõhimõtet ei pea kohaldama muidugi kõikides olukordades. Seadus annab ette juhtumid, millal keskkonnamõju hindamine on kohustuslik ja millal on otsustajal endal võimalus valida, kas mõju hinnata või mitte. Natura-ala või selle läheduse puhul on nõuded karmimad, mõju tuleb hinnata isegi sellisel juhul, kui projektiga kaasneb keskkonnamõju võimalus," rääkis Kask.

Teisena mainitud vältimispõhimõte tähendab, et keskkonnaohtu või -häiringut tuleb taluda vaid siis, kui selle tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu. "Siin võiks näiteks olla Rail Baltic'u projekt.  Kui tegevus põhjustab keskkonnaohtu, tuleb vältimispõhimõtte alusel loa kooskõlastamisest eelduslikult keelduda," selgitas Kask Riigikohtu poolt kujundatud praktikat.

Karl Kase sõnul on põhimõte "saastaja maksab" ettevõtjate jaoks ilmselt kõige tuntum. "Sellest lähtub nii keskkonnatasu maksmise kohustus, kui keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise kohustus.  Ettevõtjate seas tekitab alati kõige suuremaid probleeme keskkonnatasu suurus, mis oma on olemuselt maks keskkonnaressursi kasutamise eest. Iga  maks peaks olema lõpuks siiski proportsionaalne," on Kask veendunud.

On veel üks põhimõte, mis praktikas  rohkesti probleeme tekitab, see on  parima võimaliku tehnika (PVT) kasutamise nõue. On juhtumeid, kus ehitusloa andmise menetluses nõuab otsustaja väga kuluka tehnika kasutuselevõttu, mis siiski ei aita kuigivõrd efektiivselt kaasa keskkonna puhtusele. Seega taanduvad vaidlused siinkohal just sellele, kui paju oleks mõistlik ja vajalik tehnikasse raha kulutada, et sellest keskkonnal ka tegelikult kasu oleks.

Seisukohad mida kohtule esitatakse on nagu klassikaline manuaal kõikidele kaebajatele. "Kinnistuomanikud ütlevad näiteks, et kavandatav tehas ei sobi kokku olemasoleva miljööga, mis on ka loogiline, sest varem sellist tehast seal ju polnud. Üsnagi kaalukas argument on omandiõiguse rikkumine ning era- ja pereelu puutumatus. Tuulepargid tekitavad müra, elukeskkond ei ole enam endine ja müral on kahtlemata keskkonnamõju. Need on kohtus üsna tõsised argumendid. Puhta elu- ja looduskeskkonna argument kohtus näiteks väga hästi ei tööta, sest kui puhas elukeskkond tegelikult ikkagi olla saab," tõi ta näiteid.

"Väga huvitav argument on näiteks, et kavandatava tegevuse toimel väheneb piirnevate kinnistute turuväärtus. Mida sellisel juhul teha, kes peaks turuväärtuse kinni maksma, kas tehaseomanik? Arvan, et väga head ja universaalset lahendust siin polegi. Kohtule tuleb sellisel juhul  tõenduslikult ära näidata, et turuväärtus väheneb ja kui palju  väheneb. Vastuargumendiks on, et elukeskkond on pidevas muutumises ja seaduslik elukeskkonna muutmine ei saagi kahju tekitada." 

Karl Kask tõi välja veel hulga enamlevinud kohtule esitatud väiteid. "Näiteks et kaalutud ei ole alternatiivseid asukohti ja võimalusi või kaalutud on ainult null-alternatiivi (mitte midagi tegemise võimalust). Kavandatav tegevus ei loo lisandväärtust, näiteks piisavalt töökohti. Detailplaneeringu kehtestamise otsus on motiveerimata. KOV ei ole vastanud kohtusse läinud isiku ettepanekutele ja vastuväidetele, või ei ole neid piisavalt arvestanud. Kõige tõsisem juriidiline argument on ehk see, et otsus on motiveerimata," loetles ta.

Kask rõhutas, et detailplaneeringut ei saa osta, ükskõik, kui palju oled planeerimismenetluses kulutanud raha, ei tähenda see, et planeering tuleb tingimata kehtestada. "Kohalik omavalitsus otsustab lõpuks kaalutlusotsuse alusel, kas objekt kohaliku omavalitsuse territooriumile rajatakse või mitte," rõhutas Kask. 

PANE TÄHELE JA BRONEERI ENDALE AEG:

Äripäeva konverents "Puidutööstuse Äriplaan 2019" toimub 30.10.2018.Olete oodatud kaasa rääkima nii sisu, kui esinejate osas.