Harmet OÜ, kes tegeleb moodulmajade, just erinevate ruumelementide tootmisega, võitis tänavuse Äripäeva puidutööstuse TOPi. Ettevõtte juhi jaoks oli võit üllatav.
- Toomas Kalev: Puidutööstuse TOPi võit on üllatus Foto: Aare Hindremäe
"Me toodame erinevaid moodulehitisi, majaelemente, ehitussoojakuid, moodultualette ja erinevaid metallkonstruktsioone. Oma klientidele pakume terviklahendust - alustame projekteerimisest ja lõpetame hoonete paigaldamisega," tutvustas Harmet OÜ juhatuse esimees Toomas Kalev ettevõtet Äripäeva konverentsil "Puidutööstuse Äriplaan 2018".
Harmetis töötab täna üle 600 töötaja. "Meil on kolm tehast - Pärnus, Tutermaal ja meie suurim ning uuem tootmine asub Tallinna külje all Kumnas," lisas Kalev.
VIDEO
Vaata, mis on ruumelemet ja mida Harmet neist teinud on
SIIT.
Toomas Kalev arvas, et ega nende firmat väga sektor tunnegi. "Harmetist keegi eriti midagi ilmselt ei tea, kuna Eesti turgu meil ei ole, siis väga vajadust end siin näidata pole. Toodetust 97-98% läheb kõik ekspordiks. Eestis ruumelement ilmselt niipea populaarseks ei saa, kuigi moodulitest on tegelikult väga korralikke asju võimalik ehitada. Teeme kõik ise ja üritame järjest rohkem veel teha, tulevikus toota ka aknaid jms. Kunagi alustasime metalliga, vahepeal unustasime selle, nüüd tõmbasime uuesti käima. Pakume terviklahendusi - alates ideest ja projekteerimisest kuni valmiskujul moodulmaja paigalduseni," rääkis Kalev.
Harmeti põhiturg on Skandiaavia, kuhu eksporditakse rohkem kui 90% toodangust. Ligikaudu 70% Harmeti moodulelementidest läheb Rootsi. Suurimateks klientideks on Cramo ja Boklok. Nüüd on plaaniks võetud ka uuesti Norra turule sisenemine.
UUS TEHAS
Asukoht: Harjumaal Kumnas
Investeering: ca 20 miljonit eurot
Suurus: 23 000 m2
Tootmisvõimsus: 3600 - 6000 moodulit ehk kuni 150 000 m2 aastas
Ehitaja: Nordecon AS
3 tehast ja 20 aastat kogemusi
Harmet alustas ruumelementide tootmisega 20 aastat tagasi. "Praeguseks on meie tooteportfell laiem - valik majaelemente, s.h ehitussoojakud, moodultualetid, erinevad metallkonstruktsioonid jm. Alustades mõtlesin esmalt, et teeks üldse rendiettevõtte, siis tekkis idee, et hakata ehitussoojakuid ise tootma. See on lihtne toode - ehitad nagu maja, lihtsalt kommunikatsioonid ja soojustus ei ole sama täiuslikud. Sellest ideest hakkas kogu meie tootmine pihta," rääkis algusaastaist Kalev.
Rõhk kvaliteedil
Harmetis toodetu kvaliteeti tõendavad:
" ISO 9001 - ettevõttel on väljaarendatud hästitoimiv standardile ISO 9001 vastav kvaliteedijuhtimissüsteem;
" ISO 14001 - tootmises kasutatakse parimaid tehnoloogiaid ja materjale, ollakse efektiivsed ja säästetakse looduslikke ressursse, rakendades meetmeid keskkonna saastamise vältimiseks -keskkonnajuhtimissüsteem vastab standardile ISO 14001;
" ETA 10/0033 - puidust majamoodulid vastavad Euroopas kehtivatele tehnilistele nõuetele ja selle tõestuseks on väljastatud vastav sertifikaat ETA 10/0033;
" 0809-CPR-1165 - tehaste tootmistingimuste vastavust Euroopas kehtivatele nõuetele kontrollitakse regulaarselt soome firma VTT Expert Services OÜ poolt ja vastavuse tõestuseks on väljastatud sertifikaat 0809-CPR-1165.
" CE märgis - Harmeti puidust majamoodulitele on väljastatud CE märgis.
Toodetule antakse minimaalselt 5-aastane garantii.
Täna on jõutud kõvasti edasi. "Tootmine toimub nüüd kolmes tehases - Tutermaal, Pärnus ja Kumnas. Tootmisala on kokku 47 700 m2. Töötajate arv 650 inimest, see muutub pidevalt, sest kasutame ka alltöövõttu ja vahest ka renditööjõudu. Aastane tootmisvõimsus on meil enam kui 150 000 m2," sõnas firma juht. "Uue tehase juures mingit imet ei ole tehtud, aga tootmine on suhteliselt puhas, müravaba ja loodust me ei reosta. Puidujääke jääb veidi üle, aga need suuname katlasse ja kütame ise ära. Erilist rõhku pöörasime uues tehases IT-süsteemidele ja ka valgustusele. Nüüd on meil automaatne valgusjuhtimine ehk hoones ei ole ühtegi lülitit, selle süsteemi tasuvus on 3-5 aastat ja sellega oli tegemist küll ning rohkem, sest Eestis puudus analoogse asja paigaldamise kogemus."
Hetkel uus tehas veel täisvõimsusel ei tööta. Selle töölesaamine ongi Kalevi sõnul 2018. aasta peamine eesmärk. "Ka on vaja tõsta enam efektiivsust. Tahan laiendada ka meie inseneride meeskonda ja luua meile Eesti parim puitehitiste projekteerimisrühm koos eriosade projekteerimisega," rääkis ta plaanidest.
Kalevi sõnul on sektoris suur palgasurve. "Me peame kõik tegema selleks, et meie inimesed teeniks normaalselt raha. Palgasurve on suur. 2018. aastal on kindlasti üks tähtsamaid asju meie firmas uue palgasüsteemi käivitamine. Tahaks individuaalselt mõõta iga inimese tulemust," ütles Kalev.
Veel on firmal plaanis taotleda EOTA sertifikaati, mis vastab E90 tulenõuetele ning annab võimaluse ehitada kõrgemaid hooneid. Ühe sektori jaoks põneva teemana rääkis ta ka CLT plaadi kasutuselevõtust majaehituses, millel Kalev näeb suurt tulevikku.
Seotud lood
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) otsustas möödunud aasta lõpus, et toetab suurinvestori meetme kaudu miljoni euroga Estonian Plywood ASi spooni- ja vineeritööstuse rajamist Jõgevamaale, mis annab tööd ligi 150 inimesele.
Advokaadibüroo Sorainen nõunik, toiduainetööstuse, põllumajanduse ja metsanduse sektorgrupi juht Karl Kask jagas konverentsil „Puidutööstuse Äriplaan 2018“ puidutöösturitele nõu keskkonnaõiguse teemadel.
Konverentsil „Puidutööstuse Äriplaan 2018“ rõhutas keskkonnaminister Siim Kiisler puidutöösturitele, et ministeeriumi eesmärgiks on stabiilse majandus- ja looduskeskkonna säilitamine ja ministeeriumil ei ole plaanis lähiajal metsaseaduse regulatsioone muuta.
Est-For Invest OÜ juhatuse liige Aadu Polli sõnas Äripäeva teemaveebi www.pollumajandus.ee korraldatud konverentsil „Puidutööstuse Äriplaan 2018“, et tal on väga keeruline rääkida äriplaanist kui sellisest, sest neil sellist klassikalist äriplaani veel pole, küll aga on olemas nägemus, kuidas planeeritav puidurafineerimistehas peaks välja nägema ja toimima.
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.